Ma küll otsustasin, et ei hakka siin seda teemat lahkama, aga tänasega sai mul küll hing liiga täis. Nimelt hobuseomanik tuleb enda 16 hobusele hommikusööki andma peale 12 keskpäeval. Samal ajal olin mina sõitma minemas Vandaaliga. Ise jõudsin talli kusagil pool 12, imestusest suured silmad tehes jooksin ruttu neile natuke heina ette viskama. Sõitmast tagasi tulles polnud enam kedagi tallis ja sama oli ka hobuste heinaga, mida neil lihtsalt enam polnud. (Arvata võib, kui palju siis neile süüa antakse, kui 1h jooksul on toit otsas). Niisiis - uuesti söötma. Hiljem lasime nad veel tunniks õue Merraga. (Ilmselt kui tüdrukud tallis ei käiks, seisaksid hobused 24/7 boksis terve see aeg, mil pakane õues külmakraade üle 10 annab, sest hobuseomanik ei saa aru, milleks on vaja hobusel iga päev liikuda ning olles sealjuures omaenda virtsa sees, kuna bokse samuti ei puhastata see aeg ja turvast pannakse alla kord nädalas kui hästi läheb). Pool 9 lõpetasin enda hobuste söötmise, keegi pole ülejäänutele vahepeal õhtusööki andmas käinud. Kell 11 õhtul tulin veel korra tallist läbi, et ahi veelkord puid täis laadida ja oh ime, järjekordselt hobustel süüa pole. Peksavad boksiseinu. Ometi oli keegi seal käinud. Porgandid olid otsas, aga heina pole hobustele antud. Seega langes mulle taaskord õnnistus nad ära sööta. Nagu mul sel öisel kellaajal muud targemat teha polekski.
See juhtum on vaid üksainus. Mitte esimene ja kindlasti mitte ka viimane. Taoline poliitika on toiminud mitmed aastad. Ükskord ammu käis läbi lause - anda hobustele süüa nii palju, et nad ära ei sureks.
Tunnustatud eesti hobuse kasvataja.

sest loomeinimesed me ja loome inimesi me

Tuli otsus, et selle aasta võistlushooaeg meil siiski enne aprillikuud arvatavasti ei alga. Esiteks, Gital puuduvad treenimisvõimalused ja teiseks lähevad treileri naastrehvid kolm ja pooltuhat eesti krooni maksma, mida aga pole hetkel võimalik välja käia.
Mõeldes eesolevale suvehooajale teeme vastavalt võimalustele siiski trenni. Eelkõige võhmatrenne, kuna muu ei ole lihtsalt võimalik hetkel.
Mul on väga suur mure seoses Vandaali preiga. Mida ma ka ei teeks, ta ei mõtlegi ära kaduda. Praegu mätsin teda üle päeva helosani ja briljantrohelise seguga. Siiamaani pole märgatavat tulemust andnud. Ja olen täheldanud, et paremat tagumist jalga, kus tal just parasjagu prei pesitseb, traavis ta jubedalt lohistab. Mitte, et ta teist tohutult kõrgele tõstaks, aga siiski on vahe. See jalgade lohistamine on tal nii palju kui ma mäletan juba üsna ammuseks pinnuks mul silmis, millega ma midagi ette ei oskagi võtta. Ainukese lahendusena näengi seda preiprobleemi, mis talle ebamugavust võib põhjustada..
Missu olukorrast midagi rõõmustavat öelda pole. Ilmselt oli raudade allapanek viga. Kuna valuvaigistit ta muudmoodi sisse ei võta, olen hakanud talle seda süstlaga suhu laskma, mida ta üllatavalt normaalselt tema kohta juba talub.
Erinevalt Vandaalist on Missu hakanud viimasel ajal ohtralt karvu eraldama, mistõttu ma nüüd teda tema rõõmuks tihedamini kammin ja sügan.
Uskumatu, kuidas üks hobune nii kohutavalt sügamist armastab. : )