Jess, Vandaal kaotas täna jälle raua ära ja Reimo on Lätis ja Jaagup ütles, et temal ei õnnestu seda enam sinna jala külge saada(armas kompkabi). Ja Missul on sellest öösel õues olemisest(nad olid siis teises koplis) jalad hellaks läinud..
Unustasin enne, et vahepeal käis Ingrid sadulaid vaatamas. Vandaali Lemetexil on padjad üsna ära vajunud, seljal trapetslihas on pinges tänu sellele. Sõidame nüüd lambanahast pehmendusega.

Reede õhtul hüppasime veel enne võistlusi. Varem pole lihtsalt võimalust olnud. Päris rahule võis jääda. Jälle vahtis sinise kilega lattaeda, surusin ta sealt jälle koha pealt üle, korra õnnestus mööda ka venida. Muidu isegi suuremad okserid pikema pealesõiduga suutsin õigesse kohta sõita. Kohati mitmel takistusel hakkas rabistama ja tõmbas latte maha. Ilmselt selle pärast, et stekiga natuke õla pihta andsin ja see ärritas teda.
Paikülas 115 cm oli suht korraliku kõrgusega rada. Hobune tundus toimivat. Esimene, teine lattaiad tulid ilusasti, kolmas lattaed tuli maha. ei tea miks, sõitsin normaalsesse kohta jne. Neljas oli süsteem, jälle mõlemad maha, näiliselt oli nagu kõik ok. Ülejäänud sõit oli jälle kõik korralik. Üsna lai tõusev oli ka eelviimaseks takistuseks. Tõrkuda ta pole üritanud mitte kordagi. Õnneks. Ise olin ka väga kindel seal seljas. Viimasel hüppetrennil ja sellel võistlusel on minu silmamõõt märgatava arengu teinud. Kordagi pole pange pannud. Vau.
Missuga sõidab vahetevahel ka Laura, halvemaks tal läinud vahepeal pole, väga palju paremaks samuti mitte. Lasin nad eile ööseks kahekesi koplisse. Olid õnnelikud. :)
Ükspäev käisime Leisi maantee ääres metsas sõitmas. Hullult ilus koht oli ja väga mõnus liivane pinnas. :)

Tänud Kerstile ilusate piltide eest :)

Missul on jalad üsna heaks jälle läinud, oleme paar korda sõitmas käinud. Galoppi veel siiski ei tee, kuna tõmbab ennast eest väga krampi. Muidu Vandaaliga oleme ka ikka trennitanud. Viimane hüppetrenn oli päris hea. Kuigi 2 korda ma suutsin teda maha istutada, ise jäin natuke kõhklema ja ta kohe tundis seda. Nimenlt oli süsteem kahe fuleega, tagumine lattaed, millele Krisse pani sinise kile peale. Vahe jäi meil esialgu veits kaugeks, kuna ei sõitnud esimesele õigesse kohta. Jäin ise seal seljas munema, et kas tuleb nüüd kolmega või mis, tema ajas silmad punni pähe ja keeras kõrvale. Eile tegime esimese maastikureisi Kõljalas koos Gita ja Elisega. Ilmselt lähen temaga 23 Jaagupi juurde ja ma niii ootan juba Hiiumaa võistlust. :)
Sõitsin viimane kord muidu Gerle hobustega ka veits. Aanaga traavitasin alguses natuke, ta ise sõitis Blancaga, siis poolepealt andis mulle ka proovida. No mine kanni, ma ei ole seal seljas suurt midagi teinudki, kui hobune nagu pikendas meeletult. Lihtsalt venitas ja viskas neid jalgu ma ei oskagi öelda kuhu, täiesti masendavalt hea tunne oli seal seljas olla. Sain oma elu esimesed korralikud peatused ka nii traavilt kui galopilt. Ma ei oskagi midagi öelda. Nii võimas tunne lihtsalt. Vandaaliga on arenguruum ikka meeletu.

midagi uut

Käisime Gitaga täna (või siis pigem eile juba) Veskimetsas võistlemas. Kui hommikul kell 6 kell helises, siis tuli küll julm masendus peale. Kas on ikka vaja sinna ronida. Pika sõidu peale mõeldes hakkas süda pahaks minema. Peale 12 natuke jõudsime sinna kohale. Saime treileri jaoks õnneks varjulise koha. Aajaa, ühtegi abilist meil ka kaasas polnud, jess nagu. Kersti tuli appi meile õnneks. :) Gita emme-issi hoidsid ka vahepeal. Esimene rada, 105 kaheosaline, 13 takistust. Julmalt pikk parkuur noh, eriti esimene osa oli ülipikkade vahedega, teises osas oli mõnusalt palju kohti, kust lõigata. Soojenduse tegin väga lühikese, piisavalt palav oli, et teda mitte ülekoormata ja madal sõit ka. Kõik oli ok, sõitsin hästi palju teda sääre ja ratsme vahele. Sõidu ajal kõik toimis väga hästi, hobune ise läks, ainult hoia tagasi, ühte okserit, mida ma juba ette arvasin, et ta vahib, jäigi veits nillima, andsin stekiga õla pihta, pani lennuga üle. Esimene osa puhas. Teises osas tegin kõik võimalikud pöörded, üks okser tuli maha. Tüüp pani 3 meetrit enne lendu ja ma jäin räigelt ratsme peale, mistõttu ta lati kaasa võttis. Kokkuvõttes kolmas aeg ja kuues koht. Võistlejaid oli üllatavalt palju, midagi 40-ga. Teine sõit oli ümberhüpetele, 11 takistust. Kena, loogiline rada. Soojenduse ajaks oli Aive ka võistlusi kogemata vaatama tulnud, meid nähes, tuli soojendust andma meile. Hobune jälle toimis väga hästi. Ka Aive ütles, et kui ma samamoodi jätkan, siis tuleb kõik hästi välja. Platsil oli ka väga hea. Seesama okser, mida ta eelmine kord vahtis, oli nüüd veelgi hirmutavam. Kaugelt ajas juba silmad punni ja hakkas jänesehüppeid tegema, lõpuks surusin ta peaaegu kohapealt sealt üle. Oi ma sain vihaseks. Üheksanda takistuse paiku suutsin ratsmed keskelt pandlast lahti saada ja otsad lehvisid mul tagumiku all, jäin vahtima, järsku oli ees lattaed, kuhu me venisime väga alla ja latt tuli maha. Viimasele sõitsin ka liiga alla. Pärast sain teada, et ümberhüpped olid kohe pärast parkuuri lõppu. Suht naljanumber oleks olnud, kui mul see latt alla poleks lendanud. Ümberhüppeid ma enne vaatama ei hakkagi tavaliselt, kui sõit puhas on.
Ma tunnen, et ma sõidan totaalselt teistmoodi, nagu varem. Nagu täiesti teistmoodi. Ja hobune lõpuks hüppab. Suur kummardus treeneritele.