things have changed

Reimo kuts- härra Jorh


Minu torbikuline Lexus.




Vants kardab torbikloomi

Kolisime teisipäeval Raili juurde, Vandaal sai suure poegimisboksi praegu omale, ehk ta on nüüd õnnelik ka, saab palju ringi tatsata. Missu kõige pisem oli kohe esimesel päeval karjamaal silorulli ümber ülbitsenud suurematega, et see rull olevat vaid temale mõeldud. Õnneks lahtus see ülbus ja nüüd saavad ikka teised ka sealt ampsu. Kuna tall ei ole soojustatud, siis on kõik kogu aeg paksude tekkide all, aga vähemalt on õhk puhas ja tall puhas jne. Läheb aega harjumiseks, et ei tee enam ise bokse, ega sööda. Korraliku treenimisega on lood natuke kehvad, aga vähemasti on ümberringi ilus loodus ja lootus on, et ehk varsti saab ka sõiduplatsi. Missule soovitas Raili anda leotatud linaseemnegraanuleid, aga küll jah talle need maitsevad.. jätab kõik odra ja graanulid järgi, ainult porgandid nopib seest välja. Tutkit vasja.
Kolmapäeval käisime hobustega jalutamas metsas, olin Vandaaliga, Raili Utopiega. Reedel käisime kordetamas Utopiet ja Larghettot ja pärast läksin Missu ja Vandaaliga veel natukeseks metsa jalutama, Missul istusin sadulata seljas, Vants jalutas järgi. Täna käisin Larghettol seljas, ei paanitsenud ega midagi, ette tegin kordet, seljas sammu-traavi. Siis läksin Vandaaliga põllule sõitma. Hästi palju loomajälgi oli igal pool. Kuna lumi oli üsna paks, ei saanudki palju teha, kuni ta niiskeks läks kaelalt. Tõin Roosi ka talli, ta läks Missuga ja mina Utopiega. Alguses läksime teed mööda ühe vana kanala juurde, aga seal ei saanud üldse midagi teha, U. vahtis jänes püksis igat asja, mis talle vöörana tundus, seega läksime tagasi karjamaale, seal oli ok. Jube suure fuleega hobune ja traavipikendus oli üle kõige. :D
Esmaspäeval käis Reimo ka oma uue koduloomaga meil külas. Niii armas väike koerapoeeg.

I nearly left the real me on the shelf.

Viimati kurtsin, et Missu ei taha väga liikuda, järgmine trenn peale seda oli totaalselt vastupidine. Natuke hüppasime, oi kus poni läks elevile. Üldse traavis oli ka palju lahtisema liikumisega ja nii õnneks siiamaani kõik korrad. Paar korda tegin jalavahetusi ka, ja tema kohta üllatavalt edukalt. Vandaaliga on need ka paremad, kui olid enne vaatamata sellele, et ei ole nendele veel suurt rõhku jõudnud pöörata. Praegu tegelen rohkem põhilisemate asjadega, et nad liiguksid suurelt ja impulsiga + sujuvad üleminekud. Vandaali üle mul on selle koha pealt praegu üsna hea meel, Missu vajab veel tööd kõvasti, no mitte, et Vandaal ei vajaks. Ükspäev käisime Triinu ja Kuvvatiga ka maastikul. Põhiliselt jalutasime ja ma külmusin täitsa kringliks, ometi olid plusskraadid.
Täna tegin Missule natuke Pessoad. Oleks natuke kauem teinud, aga hakkasin jälle külmetama ja vihma hakkas ka sadama. Vandaaliga hüppasime jälle traavis, ma isegi ei karda enam seda ja meetrit nii tulla pole enam probleem. :) Üldse pole ilmatuma aeg hüpanud ja ma ei kujuta ette, millal see kord tuleb, kuna üksi ma hüpata ei taha.(ilma treeenerita). Ehk siis, kui oleme kolinud. Finally. Loodan, et see juhtub varsti.

Jutt tuleb homme. :)