tubli ponu

Pildi autor: Epp Keel


24 läksime Kurtna võistlema. Vandaali viisin eelmine õhtu Tikale, et ei peaks hommikul nii palju jebima, siiski pidin juba neljast sõitma hakkama.. Mingi 9 või peale jõudsime sinna, igaks juhuks võtsin omale boksi ka, uskumatult rahulikult seisis seal, söögiisu tal jällegi väga polnud, eelmine öö Tikal ka pole suurt midagi söönud, joonud. Üritasin tal seda tekitada, pakkusin igast nänni, võttis paremaks vist tal selle olemise, hakkas isegi heina sööma. Nonii.. 110 rada oli kaheosaline, mingi eriti pikk, 14 takistust, 16 hüpet. Tükk aega jaurasin kui see mulle lõpuks meelde jäi. Soojendusel oli ta nagu ülisuper, pole varem mul nii hea ühelgi võistlusel olnud. Ma ei oska kirjeldadagi. Kõik soojendushüpped tulid ka üllatavalt ilusad. Ja siis, ta nagu lihtsalt lampi otsustas esimesest mööda hüpata, päris vihaseks ajas. Õnneks tuli ülejäänud esimene osa puhtalt. 120 siis, soojendus oli jällegi super, hea rahulik oli sõita, kuna olime vaid kolmekesi selles soojenduses. Ilus lühike rada oli, tulime puhtalt. Ühte okserit ta küll räigelt kolistas, aga vedas, see jäi peale. Ümberhüpped..nojah, olid küll toredad koos selle ilmatu suure okseriga mille Hillar ja Raul meile meisterdasid. No mille jaoks. Kartes üleüldse oksereid, sisendasin endale, et see on kõigest pisike 110-nene, see ei ole ju üldsegi suur, me saame sellest üle : D Saimegi, aga mingi kuradima mõttetu lattaed pidi maha tulema. Seega jäime kolmandaks, kuna oli 2 puhast sõitu. Vants oli tubli : ) Oleks vaid see absurdne möödahüpe olemata olnud ja olematu lattaed püsti jäänud, oleks olnud suurepärane.
Tagasisõit oli jah..selline..sõidud said kusagil kolmest läbi, siis ootasime Kalvarit ja autojuhti poole 7-ni, olles suht näljased, sest lähim pood oli 5 km kaugusel, sadamase jõudsime 20.15, siis saime teada et järgmine praam läheb alles kell 10. Joh helistas 1188, kus öeldi, et Virtsus pole ühtegi söögikohta ega poodi lahti. Kas saab veel paremaks minna no.. Hanna ja Maria läksid siiski uurima, et äkki ikka on midagi lahti, ja oligi - 2 kohta lausa. normaalne. Tikalt laadisin Vandaali uuesti oma treilerisse ja jõudsime oma talli peale kella ühte.. jah, suht armas oli küll see reis.

mis me siis teinud oleme.. Missut ma jooksutasin tsipa kordel, et näha, kuidas tal jalgadega on. Hullu pole, aga astub esimestega hästi ettevaatlikult. Ükspäev tegin Vandaaliga vähe ratsastusevärki, põhiliselt sääre eest astumist, koondamist. Traavis ei taha meil see üldse tulla, kõik on nässus, paine valelpool, üleüldse on seal nagu kreeka e. Galopis tuli paremini. Üllatavalt ilusat koondgaloppi suutsime teha. Superluks. Aa, nv ma sõitsin Bäka ja Rosinantega veel. Hollaback on niii samasugune nagu Missu, kuigi nad pole isegi sugulased, uskumatu : D Kena suur fulee on tal väikese poni kohta. Kertu palus mul Taigut ka proovida, suurt tööd tahab saada. Eriti veider oli, et peale hüpet hobune jäi lihtsalt seisma, nagu mismõttes ? : D
Okei, mingi päev siis kordetasin Vandaali, üleeile hüppasime. Üks vahe meil tookord ei klappinud üldse, ma ei saanud alguses aru ka, mis jama on, pärast tuli meelde, et ma loll tõstsin natuke ühte takistust ca pool meetrit, tark. Muidu oli väga hea, nagu ta ikka tavaliselt on. Isegi sammu oskan vähe paremini vaadata, tundub vähemalt. Korra oli küll arusaamatus, ma tahtsin kaugemalt minna, ta tahtis ühte fuleed veel teha, aga puhtalt tuli ta sealt välja isegi. Ja ma vihkan seda, kuidas ma seal seljas tõmblen keha ja kätega :@
Täna käisime maastikul. Tee ääres olid teetööde märgid, kuhu päike peale peegeldus ja need hirmutavaks tegi. Üllataval kombel ta ainult korra keeras ringi ennast, ma kartsin küll, et siia ma nüüd jään, vahtis küll, aga ikkagi läks mööda. Ta on mul nii tubliks läinud : )

http://toru.ee/view/49e685d25b77

Pühapäeval ratsutasime Vantsiga maastikul, kus ta suutis endal ühe raua alt eemaldada. Läks hästi, et Reimo just järgmine päev meile tulema pidi : D Pärast tegime platsil ka veel galoppi, nagu nii hea oli, üks parimaid kui mitte parim üldse. Täiesti lõdvestunud, tundlik ja ülimugav.
Esmaspäeval saime uued rauad alla, Missul olid kabjad peale värkimist natuke hellad, aga sellest ei pidanud midagi hullu olema. Ühtlasi andis Ebbe mulle trenni, hüppasime natuke. Vandaal oli superhea. Mulle trenni andmine pidavat olema sõnade kokkuhoid : D Igatahes, hakkasin tema haiget kapja nüüd määrima Naf'i Hoof & Sole'iga. Eks näis, kas see kabja ka ilusamaks teeb. Tal pikemat aega mingi jõhker pragu jookseb seal : /
Eile sõitsime ka. Traavis oli alguses mingi hullem puulõug. Tuju ajas suht nulli. Lõpupoole oli aga superhea, jällegi oli kõik minus kinni. Tuleb lihtsalt kuulata mida hobune sulle öelda tahab.

Võimalik, et läheme 24 Kurtnasse.

Missul on jalad paremaks läinud ( : Täitsa armsalt jookseb juba ja isegi betooni peal käib normaalselt, mul on nii hea meel tema üle. : )

Vandaaliga tegime esmaspäeval kordetrenni, libisevaga, järgmisel päeval sõitsime. Oli väga mugav, lõdvestas seljast ennast ja üldse oli väga hea. Neljapäeva rikkus ära õhtune õppeköök koolis, kus ma passisin mingine kuueni või isegi rohkem, seetõttu jõudsin teha talle ainult kordet ja seda alles kella kaheksast..
Täna me hüppasime, neljast rida. 110 läks nagu linnuke, takistusi nagu polekski olnud, lihtsalt läksime, õigemini tema läks, ma ei pidanud seal isegi midagi tegemagi, nii mugav oli. 120 pidin ise hakkama rohkem vaatama, et kas tagasi võtma või edasi sõitma. Kui takistused madalamad olid, siis ühe lattaia all oli euroalus, natuke vahtis seda, aga üle läks, mitmed korrad hüppasime seda. Hiljem võtsime selle sealt ära, panime paar meetrit kõrvale aia äärde. Kaks korda järjest tõrkus siis äkki okserit. Alguses ma ei saanud aru mis jama on, aga tüüp vahtis seda alust seal ja absoluutselt ei saanud aru, et ta hüppama peaks : D Võtsime selle sealt ära, siis oli jälle kõik ok. Naljatilk.
Igatahes tema juures on see super, et ta läheb suht igast asendist üle, kui ma ka midagi p...e ajan, ja säärele, ratsmele regeerib kohe automaatselt. Ebbegi imestas, et tihti kui hobustele meeldib hüpata, siis nad kisuvad takistusele ja muutuvad suht juhitamatuteks, tema aga reageerib kohe, kui ma kas eest veidi tagasi võtan või tagant peale sõidan. Sellessuhtes mul on väga vedanud Vandaaliga. Kui ma ainult ise ka sama hea oleks, kui tema..

lõpuks ometi kevad

Positiivne asi selle kõrval, et paari päevaga on mul kolm tekki ribastatud ja et minu igaõhtuseks rõõmuks on kõrvadest kapjadeni poriseid hobuseid nühkida, on see, et lõpuks ometi on lumi sulanud ja saab normaalselt trenni teha, isegi hüpata.
Reede-laup. tegin Vandaaliga lihtsalt väikeseid harjutusi, pühapäeval natuke hüppasime ka, kuni mingine 110 vist rida oli - lattaed, okser, lattaed, kahe fuleeliste vahedega. Vahed panin meelega suht väikesteks, umbes 9m. Ilusti tulime toime. Tähelepanuväärne on, et tänu sellele, et viimasel ajal rohkem säärtega sõidan, on ta eest palju mõnusamaks läinud. Ratsahobuse moodi lausa : D
Missuga on, nagu on. Ei ole eriti hea, aga samas õues jookseb vahel koos karjaga nii, mis hirmus. Loodan, et kevad oma tööd ei tee ja et tal jälle hullemaks ei läheks.