Missul on jalad paremaks läinud ( : Täitsa armsalt jookseb juba ja isegi betooni peal käib normaalselt, mul on nii hea meel tema üle. : )
Vandaaliga tegime esmaspäeval kordetrenni, libisevaga, järgmisel päeval sõitsime. Oli väga mugav, lõdvestas seljast ennast ja üldse oli väga hea. Neljapäeva rikkus ära õhtune õppeköök koolis, kus ma passisin mingine kuueni või isegi rohkem, seetõttu jõudsin teha talle ainult kordet ja seda alles kella kaheksast..
Täna me hüppasime, neljast rida. 110 läks nagu linnuke, takistusi nagu polekski olnud, lihtsalt läksime, õigemini tema läks, ma ei pidanud seal isegi midagi tegemagi, nii mugav oli. 120 pidin ise hakkama rohkem vaatama, et kas tagasi võtma või edasi sõitma. Kui takistused madalamad olid, siis ühe lattaia all oli euroalus, natuke vahtis seda, aga üle läks, mitmed korrad hüppasime seda. Hiljem võtsime selle sealt ära, panime paar meetrit kõrvale aia äärde. Kaks korda järjest tõrkus siis äkki okserit. Alguses ma ei saanud aru mis jama on, aga tüüp vahtis seda alust seal ja absoluutselt ei saanud aru, et ta hüppama peaks : D Võtsime selle sealt ära, siis oli jälle kõik ok. Naljatilk.
Igatahes tema juures on see super, et ta läheb suht igast asendist üle, kui ma ka midagi p...e ajan, ja säärele, ratsmele regeerib kohe automaatselt. Ebbegi imestas, et tihti kui hobustele meeldib hüpata, siis nad kisuvad takistusele ja muutuvad suht juhitamatuteks, tema aga reageerib kohe, kui ma kas eest veidi tagasi võtan või tagant peale sõidan. Sellessuhtes mul on väga vedanud Vandaaliga. Kui ma ainult ise ka sama hea oleks, kui tema..
No comments:
Post a Comment