Jube kiire on kogu aeg, suvi on puhkamiseks, aga ma tunnen ennast küll kui orav rattas kogu aeg.. Eks ma ise olen omale ka selle valiku teinud. Ma ei kannataks jällegi ka niisama tühja passida.
Ok, asjast. Vandaali silm on paranenud. Tal võib hirmus ebameldiv olla, kui ma mitu korda päevas tal mingi asjaga silmas sorgin, aga tema kohta väga ilusasti laseb mul seda teha. Parmuhammustus kaelal pole ka enam õnneks hullemaks läinud, ega veritsenud, aga paranenud ka mitte. Ja preist me ka ei ole siiani lõplikult lahti saanud - olen nii paljusid asju proovinud ja miski tegelikult ei aita. : / Trennides on ta olnud suhteliselt halb, ei lõdvesta korralikult, on eest kange ja galopp on ka kehva. Kolmapäeval hüppasime. Panin 3 takistust, vahega 10,5 m. 90 ja 100cm tulin 3 fuleega ja 110, 120 2-ga. Saime hakkama, hiljem panin 2 korda alguses sammuga pange, liiga alla lasin, aga pärast tulime uuesti kenasti. Viimane kord ajasin natuke liiga üle ja tõmbas teise maha, aga muidu oli ok.
Missu on nüüd nädala jagu trenni saanud, eile hüppasime. Alguses 80 rada, pärast 90. Kõrgemat tuli tunduvalt paremini, aga kohati ikka ronib õlaga sisse.
Täna käisin mõlemaga Paikülas võistlemas. Hommikul varem viisin Rebeka ja Rosinante kohale ja siis läksin enda omade järgi :D Talli jõudes oli kari heinaküüni pääsenud ja Vandaal nende hulgas. Huvitaval kombel olin ma siis unustanud ta boksihaagi lahti. Ju siis. Igatahes mõllasid nad seal selle turba sees. Vandaal oli vahepeal muutunud raudjast kõrbiks ja kogu õhk oli paksult turbane. Peeglist avanes hiljem päris armas vaatepilt :D Panin mõlemad tallivahele, puhastasin ära. Järgmine hetk oli Vandaal oma nõõri saanud boksihaagi taha kuidagi kinni ja paanikahoos tõmbas selle tohutu raske ukse hingedelt omale kaela. Täiesti kohutav, mul käis 100 mõtet peast läbi, kui ma seda tardunult vaatasin, kuni ta lõpuks läks ühte boksi ja uks jäi lae ja põranda vahele kinni. Saime nõõri tagant lahti ja hoidsime ust, kuni ta sealt välja läks. Õnnistus, et ta ennast kusagilt puruks ei tõmmanud. Päris jõhker, mul tükk aega käed värisesid pärast. Panin mõlemale kaitsmed peale ja otsustasin, et panen Missu enne peale. Äkki Vandaal hakkab jalaga vehkima ja hirmutab ära teise, nagu talle vahel teha meeldib. Hakkasin Vandaaliga minema, kui Missu viskab ennast küljega seina peale. Vandaal ehmub ja tagurdab poole pealt välja. Mitu korda nii. Lõpuks võtsime Missu välja, panime Vandaali enne. Korra viskas jälle külje peale, hakkasime ruttu sõitma. Kohale jõudes jälle Missu ülekere lige.. Sõitsin temaga 90. Soojendusel mitu korda jäi liiga kaugeks ja tegi hullud lennud, üldiselt oli hea, seega ei põdenud, et kõik olid suht suured ja kollid takistused. Suutsin esimesele kolmele liialt alla sõita ja neljandat lihtsalt keeldus hüppamast. 2 korda järjest. Väga mitte tema moodi. Tulime siis ühe lattaia veel. Vähemalt Merra võitis selle sõidu ära :)
Siis Vandaaliga Paiküla Grand Prix :D. Rada oli kena. Soojendusel jälle enamusele sõitsin liiga alla, parkuuris ka mõnedele. Kuigi sõitsin teda palju tagant ja hoidsin eest, tuli üks lattaed maha. 4kp ja kiireim aeg panid mind liidriks ja teises voorus startisin viimasena. Jaagup ühega loobus, teisega tõmbas mitu alla, Caramia sai ka palju punkte, Koppel samuti. Martina tuli 8kp-ga. Saime paremini pihta, kui eelmine kord, aga jälle seesama lattaed kukkus. Põhjendamatult. Aga see oli ka ainuke, seega saime Paiküla meistriteks :D Võitsime Merraga mõlemad ühe takistusealuse n.ö. kolli :D

http://toru.ee/view/6e64f5c97219
http://toru.ee/view/02b85992b1d6
http://toru.ee/view/4176fdbb3f14
http://toru.ee/view/7d52b0726f6f

feil

Meil jäi Ruilasse minemata. Vandaalil üks silm totaalselt kinni paistetanud ja mädane.. :/ Nüüd on juba paremaks läinud, ja see haav kaelal ei taha mitte ära paraneda, pidevalt niriseb verd.. ja siis on kärbsed seal kallal. Vaesekene. Mis seal ikka, selle asemel käisime Merraga eile Kõljalas Saaremaa karika viimast etappi vaatamas. Mõõdaminnes sain sealt 110 cm kokkuvõttes kolmanda koha karika :D Tegelikult läks õnneks, et ma sinna võistlema ei läinud, tohutu libe oli.
Kuna Kertu on Luksemburgis, olen kaks korda Taiguga sõitnud. See, et ta valmis panemise ajal inimest ära tappa tahab, on üks asi, selga minnes üritas ka esimese hooga mulle selgeks teha, kes on boss. Ehk siis proovis järgi, kas saab minuga minna sinna, kus tema tahab. Traavis oli hirmus vingerdis, eest võitles hullu moodi, mõned hetked lõdvestas täiesti üllatavalt ja sõitis nagu täitsa ratsahobune, aga vaid korraks. Galopp oli üpris ebamugav :D eest oli kange ja ei toiminud üldse, laperdas omas tempos. Mingi hetk otsustas, et ta jääb nüüd traavi ja enam galoppi ei lähe. Tee või tina, vasakust jalast enam galopii ei läinud. Proovisin siis paremast - läks. Pärast läks õnneks ka veel vasakust. Teisel korral oli ta traavis juba vähe parem, lõdvestas natuke rohkem, umbes poole ajast võitles, pool oli enam-vähem ok. Kui ta ka eest on hea, siis ta ei taha eriti edasi sõita, jääb jube venima. Galopis püüdsin eest tugevalt vastu hoida, ja taban tpeale sõita, et lõdvestaks, aga ei töötanud. Loobusin ja sõitsin vähe õrnema ratsmega. Järgmine kord panen libiseva. Huvi pärast hüppasime hästi pisikesi ka :D Ikka nagu noor hobune - sammuga mängida ei anna, läheb nagu läheb, mõned korrad läks täiesti hoolimatult sisse. Paar viimast korda saime ilusasti kaugelt ka. :) Ja pole isegi endale pähe võtnud, et ta peaks vahepeal mitte galoppi tegema. Päris pikalt galopitasime. Ma üldse pean trennides galoppi traavis tähtsamaks, ehk siis teen seda umbes samapalju, kui traavi, võimalikult pikalt järjest.
Missut jooksutasin, ei saagi enam aru, et tal valus oleks käia, ehk saab Paikülla minna temaga. :)

Missul pole siiamaani jalad veel korras..
Vandaaliga eile hüppasime Jaagupi juures. Traavis oli jube harakas, kõiki asju vahtis hullult, mitmed korrad ehmus, ei lõdvestanud eriti. Galopp oli veel kehvem, väga ebamugav, mingi hetk korra lõdvestas, aga mitte palju. Soojendushüpped olid päris kenad, siis hakkasime erinevaid kombinatsioone tulema 2-3 takistusega kusagil 120 ringis olid need. Paar korda saime okserile liiga alla, aga hüppas ilusti välja sealt, ühele lattaiale panin korra eriti pange, tahtsin utoopilisest kaugusest ära tõugata, sõitsin palju edasi, oleks pidanud aga pigem tagasi hoidma, lõpuks sain aru, et tegin valesti, tegime ikka 1 fulee rohkem ja saime puhtalt üle. Jälle on tal uued takistused meisterdatud, ühte me tõrkusime korra, see oli mõnes mõttes ka tegelikult minu viga, ei sõitnud teda tagant piisavalt ja eest jätsin ka vist suht ükskõikseks. Igatahes seda takistust, mida ma olin suht kindel, et ta ei hüppa, tulime ilusasti esimese korraga. Sõitisin rohkem eest ratsmega teda, ja toimis palju paremini, muidugi ei tohi säärt ära unustada. Hakkasin rääkima, et äkki ma peaksin ikka noorte meistrikaid minema, viimane aasta mul siiski ja nii, ta ütles selle peale, et no sellest oleks võinudki alustada ju :D Ja hakkas mulle kõrgustesse lappima takistusi. Ütles mulle siis raja, suht hapu nägu oli peas mul, küsis, et kas ma kardan :D Sõitmise ajal ma tegelikult ei mõtle sellele, kui suured need tõkked on, alguses võtab vähe kõhedaks lihtsalt. Tulime rada, ja minule endalegi üllatuseks ei tulnud ühtegi maha, kõik, välja arvatud 1 lattaed, kus jäime natuke liiga alla, tulime ilusasti õigetelt kohtadel ja ilma mingi probleemita :O Viimane lattaed oli selline, et jäi hullult vahtima, ma mõtlesin, et no tore, siit tuleb mingi sitanikerdis, läks ikka ootamatult kaugelt ja ilusasti üle. Pärast Jaagup ütles et osad olid seal 135 ja üks okser isegi 140, isver. Igatahes püüame sõita Ruilas siis meistrikaid..

Olulisemast

(Pildi tegi Merra, Kertu kaameraga)

Pühapäeval käisime Jaagupi juures hüppamas. Olgugi,et sõitsime 10-11 õhtul, oli parme küllaga. Nagu eelmine trenn, nii ka seekord, oli ta tohutu kange eest, peaaegu üldse ei lõdvestanud. Tohutu ebamugav sõita. Soojenduseks tulime lattaeda. Hüppas kuidagi veidralt, vahtis natuke seda. Seejärel rida – kahene peneroll ja 3 lattaeda 1 fulee vahedega. Kõrgeks ei ajanud seda, suhteliselt okeilt tulime. Üks vahe jäi kohati natuke kitsaks, üpris energiline oli ja tahtis ainult minna. Siis järgmine rida 4 takistusega esimene vahe 2 fuleed, teine 1, kolmas 2. Esimese katsega kohe esimest jäi hullemalt vahtima ja tõrkus, keeras otsa ringi ja juba teadis, et ma olen nüüd pahane ta peale. Stekki sai natuke, nüüd ta läks veel eriti keema.Uuesti tulles läksime esimesele liiga alla, seega vahes sõitsin kannusega rohkem edasi, mistõttu ei õnnestunud enam järgmistes vahedes korralikult tagasi saada ja tulime liiga rahmeldades, aga maha ei tõmmanud midagi. Kolmas kord natuke kõrgemad, siiski oli päris närviline ja ei saanud teda ka vahedes nii palju tagasi, kui ma oleks tahtnud, aga puhtalt vähemalt. Siis veel veekraaviga lattaed-okser-okser. Viimane okser oli Jaagupi uus ''Grand Prix'' takistus :D, arvasin, et Vandaal raudselt jääb vahtima jälle, aga ei. Eelviimasele okserile läks peale täiesti tõmmates ja pea püsti, ma ei saanud teda tagasi absoluutselt, aga siiski hüppas ilusti üles ja maha ei tulnud. Huvitav, et ta seal trennis alati nii ekstaasi läheb, oleks ta siis võistlustel ka selline.

Üleeile sai Missu värgitud. Õhtul käisin veel sõitmas. Eile plaanisin hüpata, aga hoidis esimesi jalgu, mistõttu see plaaniks jäigi. Arvata võib, et see on värkimisest, aga kuidas tal siis kohe kabjad valulikud ei olnud, vaid alles järgmine päev ? Täna samamoodi. Kui see homme ka üle pole läinud, siis Hiiumaa võistlused meil järjekordselt jäävad vahele..
Täna ööseks lõpuks otsustasin hobused õues lasta, et siis hommikul enne praktikat nad sisse tuua. Panin äratuse 5:25. Ärkasin vihmasaju peale kell 6:22. Mul pole nagu ülimalt pikka aega nii olnud, et ma lihtsalt panen äratuskella kinni, ilma, et üles tõusen ja hiljem seda ei mäleta. Nii aga oli täna. Kell 7 pidin hotellis olema, seega ei olnud mul võimalik enam tallist läbi minna. Kuna ilm oli pilves ja vihma sadas, lootsin, et ehk see jääbki nii ja pole hobustel piinavaid putukaid ümber. Vihm läks aga varsti üle. Pääsesin sealt pool 11. Kihutasin talli. Karjamaale jõudes, no seda oli ikka kohutav vaadata, Vandaal jooksis nagu hull ümber puu, ülekere higist tilkudes, kümmekond parmu tagumikul. Ta lihtsalt ei tundnud valu enam. Surusin vastikustunde alla ja tagusin need raiped surnuks, joostes talli. Boksis ta lihtsalt seisis ühel kohal, klaasistunud pilk silmis. Veidi aja pärast hakkas jooma. Siis jälle seisis. Jälle jõi. Ja nii edasi. Söögiämber oli tal ees, seda ta üldse ei puutunudki. Siis loputasin ta veega üle. Ja panin kaela peale sügatud parmuhammustusele joodi. Jube suur punn on tal seal. Üleeile oli suur muhk. Eile ta suutis selle puruks sügada. Lasin küll õhtul n.ö. kile sellele peale, aga ikka olid kärbsed seal kallal ja immitses verest.
Isegi suvel ei saa hobused õues vabalt olla ja rohtu süüa. Millal siis veel ?

(piltide autor: Kristjan)

Esmaspäeval oli Missu tubli ja nunnu ning sõidutas lapsi :). Kuna see oli päeval, siis ma kartsin hirmsasti parmude ja kärbeste pärast, neid õnneks polnud, küll aga tappev palavus. Vandaalile sai tehtud õhtul kordet n.ö. libisevaga. Galopis ta viimasel ajal hullu moodi venib, mis on imelik tema puhul, siis mingi aeg, ma ei tea mis mul juhtus, aga kogemata libises korde käest. Vana mitu ringi jooksis hullu ümber minu, lõpuks sai vist aru, et vaba on ja pani talli :D Tõin ta sealt tagasi ja tegime veel natuke. Putukaid oli ikka vääga palju, seega õues nad olla ikka ei saanud. Uus hein tuli ka ära, kena roheline ja pätsides, isuga mutsivad seda. Ausalt öeldes ei tahaks enam üldse rulliheinaga jaurata, nii mugav on.
Üleeile kõigepealt tegin Vandaaliga. Pikalt sammu ette, kuna nii kaua sees oldud ja traavi. Toimetasime kavalettidel ja traav-samm-traav üleminekutega. Üleminekud polnud kiita. Püüan ennast viimasel ajal rohkem jälgida, et ma käsi küljele laiali ei ajaks, minu uus loll komme.. Võimlesime ka - kolmene peneroll, fulee ja lattaed. Tal ei ole penerollil võrreldes Missuga nii suurt impulssi ja alguses tulime isegi 7m vahet kahe fuleega, jube. Edaspidi sõitsin intensiivsemalt penerollil edasi ja tuli okeilt. Pärast läksin Missuga. Traavis tegelesin põhiliselt sellega, et teda rohkem liikuvamaks saada, sammu pikemaks. Tundus, et isegi natuke õnnestus. Ta oli seekord ka kuidagi rohkem energilisem, vb sellest seesolemisest. Kavalette tulime täitsa ilusasti ja painutasime ka. Galopp väga meeliülendav polnud. Ikka üritan tal saada sammu paremaks ja painet samal ajal. Kavalette tulime, püüdsin sirgelt edasi sõita, kuna tal nende keeramistega on tõesti loll komme - vahest keerab ise kuhu ja millal tahab, selle asemel, et ratsaniku märguandeid oodata. Esimesed kolm korda me ei saanud millegipärast sammu õigeks ja ta lihtsalt traavis sealt üle.. Lõpuks tuli päris edukalt.
Eile oli lõpuks ometi tuulisem ilm ja sain Vandaali ja Falcone karjamaale viia. :) Missu jäi esialgu sisse. Panin parkuuri üles, kuna otsustasin täna hüpata temaga. Siis mõtlesin ikka, et viin ta tunnikeseks välja. Tegin vahepeal boksid ära ja muud toimetused, rasvatasin tal kabjad ja veidi aja pärast sõitma. Traavis oli täiesti hea, kui ma ennast suutsin kontrollida, et ma ei vajuks kehaga ette ja sõidaks stabiilse sääre ja ratsmega. Galopis ma ei saanud teda absoluutselt alguses liikuma korralikult. Tegelikult ei saanud seda ka parkuuri ajal, päris paljudele ronisime alla, just lattaedadele, ju ma siis okseritele automaatselt teda rohkem edasi sõidan. Lõpuks oli parkuur 90, täiesti ilusasti tulime, hüpete kohalt mingeid probleeme, aga keeramisega on vääga sitasti ikka kohati. Lihtsalt viskab õla sisse keeramise ajal, või keerab ise liiga vara. Suht kontrollimatu.. Loodan, et see on veel vähese treenituse viga, mitte püsiv probleem.

Täna ratsutasin ainult Missuga. Traavis sain ta isegi suht aktiivselt liikuma, kavalette tulime, mõned korrad küll tegi ühte vahesse sammu vahele, aga enamus oli hea. Eest töötas, painutas päris kenasti. Vasakust jalast galopis oli eriti hästi tunda, kuidas ta reageeris minu sisemisele säärele. Viskas vahel pea välja, õla sisse, surusin sisemise sääre vastu, läks kohe tagumikuga välja ja ilusasti paindesse ümber minu jala. Päris ligedaks läks seekord, vaatamata suhteliselt tuulisele ilmale, lasin ta veega üle pärast. Üldiselt selliste ilmadega enam ilma pesemata hakkama ei saagi. Eriti Missu puhul, kes läheb päris ruttu higiseks ja higi meelitab ju kõiksugu putukaid ligi. Vandaal ja Falcone lebotasid karjamaal, viisin sööta, vett neile. Arvasin küll, et ehk sellise ilmaga eriti parme seal pole, aga siiski. Suutsin nende populatsiooni selle vähese ajaga märgatavalt vähendada.


http://toru.ee/view/410956dc2b23

(piltide autor: Roosi)

Nii. Kolmapäeval tegin Vandaaliga vähe võimlemist, tulime kolmest penerolli, täitsa edukalt, lõpuks oli viimane ca 100+. Siis hüppasin Missuga. Tekitasin mingisuguse parkuuri, alguses oli madalam, pärast kusagil 85. Kartsin vähe, et ei suuda teda õigele kohale sõita, aga tulime isegi päris hästi. Täitsa rahul olin temaga, kohati küll kippus natuke välja surema, aga korra tuletasin kannusega meelde, et peaks aktiivsem olema ja toimis.
Neljapäev oli meil taaskord maastikupäev :)
Reedel mõlemad puhkasid, laupäeval kordetasin Vandaali ja Missuga hüppas seekord Roosi. Meisterdasin talle rea - kolmene peneroll, 1 fulee lattaed, 1 fulee lattaed(pärast okser)Viimased olid ka kusagil 85 kanti lõpuks. Võimlemine kipub neil tulema positiivselt välja, ainukeseks probleemiks oli peale rida otse edasi sõita - kohe juba viimase hüppe ajal isegi Missu keeras vasakule, korra viskas tänu sellele Roosi sadulast päris välja. Lõpuks tuli enam-vähem, aga sellega tuleb tööd teha.
Pühapäeval käisime Pöide Ponikarikal Tikal. Iga aasta on seal pääris palju rahvast olnud, seekord oli aga ülivähe - Tika ratsutajad, 3 poni mandrilt ning mina ja Gita. 110 sõitsimegi 3-kesi. Koohutavalt palav päev oli, õnneks Tikal ei kubisenud kärbestest ja parmudest, nagu meil tallis. Soojendust ei teinud pikalt, kuumuse tõttu. Siis starti. Sõitsin kohe alguses päris korralikult edasi teda. Esimene oli päris väike okser ja ta suutis selle ühe lati võrra madalamaks tõmmata, niiii armas. Sõitsin normaalsele kohale, kõik oli ok, aga lihtsalt hobune ei viitsinud tõsta oma tagumisi jalgu.. Teised läksid ka kõik päris normaalselt. 4-5 oli kuuene vahe, kartsin, et jääb väikeseks, kohe alguses hoidsin tagasi, ilusti mahtusime ära, siis oli süsteem lattaed-lattaed ja vahe 9, 5 m, minu murelaps, üritasin teda suht alla saada esimesele ja vahes ka tagasi hoida ja õnnestus puhtalt, kuigi viimast riivas, aga siiski. 8-9 vahe 22m, mahtusime hästi viiega ära sinna ja läbi. Hobune ikka väga vingerdas suht terve sõidu aja väga veidralt, ei saanud nagu üldse tervikuks teda. Nag sõidaks mingi noore hobusega, ei tea milles asi. Villemson arvas, et mul on äkki psüühiliselt midagi nende esimeste ja viimaste takistustega, et need pidevalt maha tulevad. Ratsanikule pididki need vaimselt kõige raskemad olema. Võib küll olla :D, peab vast rohkem kontrollima ennast ja neid samamoodi muuseas minema, kui keskmisi. Siis viskasime veel boksid sitast tühjaks, mida me Kalvarilt laenasime ja läksime koju ära. Aa ja ma olin ainus, kes suutis valge pluusi maha unustada ja pidi seetõttu pintsakuga sõitma ja sain Helgilt tunnustuse selle eest :D andekas.