Olulisemast

(Pildi tegi Merra, Kertu kaameraga)

Pühapäeval käisime Jaagupi juures hüppamas. Olgugi,et sõitsime 10-11 õhtul, oli parme küllaga. Nagu eelmine trenn, nii ka seekord, oli ta tohutu kange eest, peaaegu üldse ei lõdvestanud. Tohutu ebamugav sõita. Soojenduseks tulime lattaeda. Hüppas kuidagi veidralt, vahtis natuke seda. Seejärel rida – kahene peneroll ja 3 lattaeda 1 fulee vahedega. Kõrgeks ei ajanud seda, suhteliselt okeilt tulime. Üks vahe jäi kohati natuke kitsaks, üpris energiline oli ja tahtis ainult minna. Siis järgmine rida 4 takistusega esimene vahe 2 fuleed, teine 1, kolmas 2. Esimese katsega kohe esimest jäi hullemalt vahtima ja tõrkus, keeras otsa ringi ja juba teadis, et ma olen nüüd pahane ta peale. Stekki sai natuke, nüüd ta läks veel eriti keema.Uuesti tulles läksime esimesele liiga alla, seega vahes sõitsin kannusega rohkem edasi, mistõttu ei õnnestunud enam järgmistes vahedes korralikult tagasi saada ja tulime liiga rahmeldades, aga maha ei tõmmanud midagi. Kolmas kord natuke kõrgemad, siiski oli päris närviline ja ei saanud teda ka vahedes nii palju tagasi, kui ma oleks tahtnud, aga puhtalt vähemalt. Siis veel veekraaviga lattaed-okser-okser. Viimane okser oli Jaagupi uus ''Grand Prix'' takistus :D, arvasin, et Vandaal raudselt jääb vahtima jälle, aga ei. Eelviimasele okserile läks peale täiesti tõmmates ja pea püsti, ma ei saanud teda tagasi absoluutselt, aga siiski hüppas ilusti üles ja maha ei tulnud. Huvitav, et ta seal trennis alati nii ekstaasi läheb, oleks ta siis võistlustel ka selline.

Üleeile sai Missu värgitud. Õhtul käisin veel sõitmas. Eile plaanisin hüpata, aga hoidis esimesi jalgu, mistõttu see plaaniks jäigi. Arvata võib, et see on värkimisest, aga kuidas tal siis kohe kabjad valulikud ei olnud, vaid alles järgmine päev ? Täna samamoodi. Kui see homme ka üle pole läinud, siis Hiiumaa võistlused meil järjekordselt jäävad vahele..
Täna ööseks lõpuks otsustasin hobused õues lasta, et siis hommikul enne praktikat nad sisse tuua. Panin äratuse 5:25. Ärkasin vihmasaju peale kell 6:22. Mul pole nagu ülimalt pikka aega nii olnud, et ma lihtsalt panen äratuskella kinni, ilma, et üles tõusen ja hiljem seda ei mäleta. Nii aga oli täna. Kell 7 pidin hotellis olema, seega ei olnud mul võimalik enam tallist läbi minna. Kuna ilm oli pilves ja vihma sadas, lootsin, et ehk see jääbki nii ja pole hobustel piinavaid putukaid ümber. Vihm läks aga varsti üle. Pääsesin sealt pool 11. Kihutasin talli. Karjamaale jõudes, no seda oli ikka kohutav vaadata, Vandaal jooksis nagu hull ümber puu, ülekere higist tilkudes, kümmekond parmu tagumikul. Ta lihtsalt ei tundnud valu enam. Surusin vastikustunde alla ja tagusin need raiped surnuks, joostes talli. Boksis ta lihtsalt seisis ühel kohal, klaasistunud pilk silmis. Veidi aja pärast hakkas jooma. Siis jälle seisis. Jälle jõi. Ja nii edasi. Söögiämber oli tal ees, seda ta üldse ei puutunudki. Siis loputasin ta veega üle. Ja panin kaela peale sügatud parmuhammustusele joodi. Jube suur punn on tal seal. Üleeile oli suur muhk. Eile ta suutis selle puruks sügada. Lasin küll õhtul n.ö. kile sellele peale, aga ikka olid kärbsed seal kallal ja immitses verest.
Isegi suvel ei saa hobused õues vabalt olla ja rohtu süüa. Millal siis veel ?