Nüüd on siis käes see külm aeg, kus tibud enam mul öösel õues olla ei saa. Tegelikult on nad öösiti sees juba eelmisest nädalast vist, aga see selleks. Vähemalt käivad päeviti veel karjamaal rohtu näksimas.
Eile tuli ootamatult teade, et Ruila võistlus toimub nüüd see laupäev. Siiski otsustan minna, kuna talvel lumega nagunii on täielik jura käia, kui üldse saab, et siis nüüd veel käia, nii palju kui võimalik. Kuna otsustasin eelnevalt selle nädala Vandaalile puhkuseks anda, siis esmaspäev ega teisipäev temaga ei sõitnud. Missuga hoopis tegin esmaspäeval. Võib öelda, et oli hea. Seega siis eile läksin Vandaaliga. Kari oli parasjagu platsil, kuna nii trenni teha on praktiliselt võimatu, Vandaal veel tagatipuks indleb ka praegu, siis palusin Roosit, et ta ära ajaks karja. Nii, siis hakkasin pihta, kui järsku paar tükki olid karjast maha jäänud ja nüüd puhisedes järgi kihutasid. Okei, teadsin, et Vandaal läheb nüüd peast täiesti sõgedaks. Hakkas kargama ja üritas koos minuga ka neile järgi joosta. Kohati tundsin täiesti lootusetult ennast- ma kas lendan maha või lähen koos temaga. Kuidagiviisi sain ta maha rahustatud, lõppes õnnelikult. Ka sõites oli jube elevil ja kange, pool aega oli tema tähelepanu kõigel muul, kui minul. Lõpuks hakkas ilusasti ette-alla lõdvestama. Galopis tegime lõpus mõne kiirema ringi, võib arvata, kui ekstaasi ta sellest läks :D
Leidsin sedelga ka nüüd, paistab, kas suuruse poolest sobib(full).
No comments:
Post a Comment