Aive trennid

Laura tehtud pildid

Sellel nädalavahetusel käis meil Aive trenni andmas. Laupäeval hüppasime natuke väikest rada, seotud vahedega, kõrgeks ei pannud, kusagil 110 ringis oli. Alguses ma ei saanud teda piisavalt tagant ratsme peale jooksma, seega esimene katse väga ei õnnestunud. Teist korda, oli parem, kuigi vahed jäid meil ikka suhtkoht ebamääraseks. Näiteks oli seitsmene vahe, kus pidi tagasi hoidma. Madalaid saime ilusasti tuldud, aga arvasin, et kõrgema peaks kuuega tulema, muidu ronime liiga alla, seega peale lattaeda sõitsin edasi, siis oli paar fuleed veel järgi, mul tekkis paanika, kuna kuuega siiski tulla ei oleks saanud ja seitse oleks samas paljuks jäänud. Okei, jäin ootama, kui hobune pani siiski kuuenda fulee järgi õhku lendu ja ma olin nagu jahukott seal seljas ja karjusin- minee pekki :D Mingid võõrad inimesed olid ka seal aia ääres just vaatasid. No eriti tore. See ei olnud muidugi ainus lend, mida ta mulle tegi, aga kõige hullem küll. Lõpuks sain ta ilusasti jooksma ja tulime üksikut okserit. Nii hästi paar fuleed enne läks ise peale, pidin ainult istuma. :)
Pühapäeval tegime pika soojenduse. Aive arvates on ka Vandaal paremini jooksma hakanud, jumal tänatud, lõpuks. Tegime sääre eest astumisi. Põhiline viga minul on, et ma hakkan esimese asjana kätega toimetama, kõigepealt peab säärega tööd tegema ja siis kätega. Ja nt vasakule lükates, peab vasakule ratsmele press tekkima. Galopis tegime harjutust, et hobust tagant peale jooksma saada- paine väljapoole, siis jõuliselt edasi, paar fuleed paindega ja siis otseks. Paar korda tuli meil see päris välja isegi, hakkas tööle küll. Ja kui hobuse nii korralikult galoppi jooksma saab, võib hakata mõtlema koonduse peale. Minu probleem on ka selles, et ma pidin ise jube kange olema seljas ja tänu sellele, muutub ka hobuse allüür. Ja samamoodi ka pidev sääre surve on vale, vahepeal pean jalad lõdvestama ja laskma hobusel ise joosta.
Siis Aive pani meile penerolli üles ja traavihüppe. Peneroll oli alguses rist-rist, pärast rist-lattaed. Traavis tulime väikest okserit, kahe traavilatiga ees. Jah, alguses oli see okser väike, pärast tõstis tagumise lati meetrini, üsna kriipi oli tulla. Üksi poleks kindlasti nii julgenud. Hästi oli tunda, kuidas mingi 7m enne, hobune hakkas ise minema jälle, aga hüpped olid küll sellised, nagu esimest korda oleks seal seljas. Väga veider tunne :D
Gitaga plaanime laupäeval orienteeruma ka minna. :)

and in the end there's only love

Üsna segased olud on hetkel. Masendusttekitav on see, et ees on tulemas talv ja asi jääb suht seisma jälle. Ruilasse oleks tahtnud minna homme, aga pole kellegagi koos minna ja üksi on päris kulukas.. Pole mingit eesmärki(võistlust), mille nimel praegu pingutada, mis tekitab ka nördimust hetkel. Aga samas on hobune hea. Ma loodan, et ka mina olen palju parem, kui kevadel. Kui varem traaviosa trennis oli minu jaoks mitte kuigi meeldiv, siis praegu on see täiesti nauditav. Hobune liigub absoluutselt teistmoodi, kui varem. Ta on edasipürgiv, mis on põhiline. Tänu Gerlele on meil muutunud ka üleminekud palju paremaks. Tööd on muidugi veel kuhjaga, aga kui on keegi, kes kõrvalt vaatab ja nõu annab, on see väga-väga suureks abiks.

Annikese trennid

Meil käis jälle Annike külas. :) Esimene trenn ta oli nii üllatunud, et ma sõidan hooopis teistmoodi, kui kuu tagasi, mil ta esimest korda käis. Ma arvan, et suurt rolli mängis selles ka see auk, mis jalas oli. Ma ei julgenud hobuselt midagi nõuda. Traavis ma sain ta liikumise päris heaks juba, ainult minu parem käsi käib hoopis oma rada. Keerab randmest ennast sissepoole ja kaardu. Ise kipun kergendades liikumisest maha jääma. Tegime üleminekuid nii, et vaatasime ise taevasse. Selle mõttega, et ma ise enne hobust minema ei hakkaks. Õppisime hobust tagasi võtma nii, et kätega midagi ei vusserda ja isegi hästi tuli välja. :) Galopis pani ta mul jaluse päris pikaks ja käskis puusad ja kõhu rohkem ette viia ja jalad hästi enda alla, nii hea oli sõita :) Ühesõnaga saime jälle palju targemaks ja ülds eväga vahvad olid need kaks päeva vaatamata sellele, et olin ka hommikuses tallitoimkonnas ja pääris väsinud praeguseks.
Missul kallikesel on ka jalad juba väga head. Laura käis temaga ka trennides ja teeb ilusasti galoppi ka juba :)

TS Karikasarja Finaal

Jubee vastik oli hommikul nii vara ärgata.. Kuna ajakava pandi netti alles pool 11 õhtul üles, siis tekkis meil väike segadus, mistõttu Laura ärkas minu kõne peale, et ma olen kohe tema juures :D Jäime veidi hilja peale oma asjadega, aga tallis läks kiiresti ja jõudsime õigeks ajaks praamile. Ühe pisikese traavlitüdruku võtsime ka kaasa- müüdi mandrile. Paarkümmend km saime Virtsust sõita, kui järsku käis pauk ja treilerikumm oli puruks. Millega terava otsa olime sõitnud, mõnus auk oli sees. Korra tekkis kerge närv sisse, olime suht metsavahel, kus maju ka polnud. Siis Merra ütles, et ta on näinud, kuidas vahetatakse, et proovime. Polnudki midagi keerulist. Laura muudkui väntas treikut üles ja Merra kruttis uut alla- saigi korda. Kohale jõudsime normaalsel ajal. Esimene rada tundus päris normaalne. Olin seitsmes. Kuna mitu võistlejat oli vahelt ära jäänud, hüüti minu nimi ootamatult kiiresti, seega olin teinud ainult 5 hüpet, aga mis seal ikka. Sõitu kahjuks filmida ei saanud, mälukaart unus koju (loll Liina), aga teised arvasid, et oli ilus. Korra panin küll suht pange, aga muidu oli hobune hea. Tegi okseritel hulle lende paar korda jälle. Kahte takistust jäi hullult vahtima, aga kannuse abiga surusin ikka üle. Nagu väikesel hobusel ikka, jäi meile üks vahe natuke suureks, kus teised tulid normaalse viiega me uhasime nii palju kui torust tuleb ja tulime ka ilusasti viiega ära. Siiski kiirusparkuur ka. Kuigi sõidu ajal ma millegipärast ei mõelnud, et sõit kiirusele on. Võib-olla sellepärast, et enne mind pole keegi kiiret aega ette sõitnud. Ühesõnaga lõpuks jäime viiendaks aja poolest. Paul võitis. Nagu alati, eks. Aajaa, vahepeal, enne kui soojendusele läksin, tuli hulllu padukat ja mul oli 0 vihmariiet kaasas ja hobuseteki jätsin ka loomulikult maha. Tuulepea nagu ma olen. Päris külm ilm oli üldse seekord. Saaremaal oli päike paistnud ja väga palav olnud hoopiski. Siis teine sõit, samuti kiirusele. Rada oli päris lakke pandud ja keeruline ka, palju kohti, kust lõigata. Esimene oli reklaamlapakaga okser, mida ta juba eelmine kord vahtis. Seekord paistis sinna veel päike peale ja oli üsna `rahvasse´ hüpatav. Seal ta hüppas kõrvale ikka mitu-mitu fuleed enne, kui ma oleks osanud kartagi. Hakkas jälle oma lolli mängima seal, teise katsega ilusasti üle. Kolmandale läks meeletu kihutamisega. Ma lihtsalt ei suutnud teda tagasi hoida. Õnneks tuli paar fuleed enne takistust meelde säär ka peale panna. Neljas oli okser, mida sai minna ka suurema kaarega, aga viimase hetke taju ajel ma ei tea miks, ma keerasin ta varem ära, ei sõitnud kurvi korralikult läbi ja enne takistust ma kaotasin oma otsustusvõime täielikult, ehk siis tõrkusime.
Aga pole hullu, esimene sõit oli vähemalt hea :)

: )

(Laura pildid)

Täna sain üle pika aja hobustele kastitäie porgandeid viia. Eriti hea isuga sõid ka neid. :) Tõin Vandaali karjamaalt sisse, andsin talle leiba ja porksi ja läksime sõitma. Plaanisin võimelda täna, panin kolmese penerolli valmis enne. Kõigepealt tegin poolistakus traavi natuke aega(Annike käskis meil teha poolistakut 10min päevas, et saada ilus hüppeistak ja tugevdada selga. Ma teen nt 5 alguses ja 5 lõpus), siis panin ta korralikult liikuma ja pikendama. Niii tublisti pikendab juba, tundub, nagu talle endale ka meeldiks see, läheb hästi elevile kohe :D Siis galopp. Oli täitsa ok. Alguses tulime vähe madalamat penerolli, hiljem panin kõrgemaks, et rohkem ennast õlast tõstaks, ise lasin eest ratsme vabaks. Tublisti pingutas. Lõpus tulime veel üksikut takistust traavis, et taguotsa jällegi natuke treenida. Mõnus trenn oli. :)
Missu tundus hiljem sisse tuues päris reibas, seega mõtlesin proovida temaga natuke teha midagi. Panin nööri kaela ja läksin platsile. Traavis ei tundunud mingit käiguvahet, ilusasti liikus edasi. Vaatamata sellele, et ainult nöör ümber kaela oli, keeras, peatus ja taandas ülihästi. Supertubli oli. :)