Vandaal läheb iga trenniga tublimaks. Viimati tegin jälle palju üleminekuid. Lõpuks nii, et mõned fuleed galoppi ja siis sammu, väga hästi hakkas kuulama inimest ja ei visanud kordagi pead üles. Nii mõnus oli sõita! Üldse ma olen tähele pannud, et teen temaga viimasel ajal vaid ratsastust, noh maastkul käime ka muidugi. Aga nii palju motivatsiooni annab, kui sa näed et hobune hakkab üha enam toimima.
Laupäeval käis Roosi Missuga sõitmas. Seletasin, et tuleb kohe talle selgeks teha, et peab liikuma hoogsalt ja edasi. Jälle hakkas alguses iseloomu näitama ja vastu punnima, lõpuks jooksis juba väga ilusasti. Isegi galoppi tegid. Siiski on tal veel suur puudus edasipürgivusest. Tahtsin samal ajal Vandaaliga sõitma minna, aga ta oli enda jalale kuidagi viga teinud. Kui karjamaalt ära tõin, pole midagi viga olnud, aga poole tee peal järsku Missu ehmus millegi peale ja pani ajama, Vandaal järgi. Võib-olla venitas endal välja midagi. Väga õnnetu oli, sirutas haige jala ette ja näitas mulle seda, vaene laps. Järgmine päev oli tal see jalg alt paistes. Määrisin saviga, panin paberi ja pinde ümber. Kui ära võtsin, oli paistetus all. Vaatab, mis nägu ta täna on.

Eile käisime Vandaaliga krossirajal rallimas, julmalt vägev oli. Seal on sellised üsna järsud mäed, sealt galopis alla tuhisedes oli mõnusat adrenaliini tunda. Ta läks ise ka hästi ekstaasi, tahtis kihutada kogu aeg. Kurve me ainult väga hästi võtta ei suutnud, libisesime pidevalt välja. :D Igatahes mina olen seda meelt, et koos hobusega peab lõbus ka olema, mitte iga trenn vaid platsil nühkima, see annab palju juurde. Missuga sõitsin ka. Püüan temaga iga trenn hästi palju edasi ja sammu pikemaks sõita, kohati toimib juba täitsa enam-vähem, teinekord ei saa üldse aru, mida ma temast tahan, või siis teine asi, et ei taha aru saada ja hakkab mulle vastu jonnima. Selle võrdluseks kui ma täna Vandaali valmis panin, tuhises ta alguses galopis, hiljem pikas, ilusas traavis meist mööda, saba püsti. Vot kui ta nii trennis ka suudaks teha, oleks küll super. Ma natuke kardan, et äkki on sadulas asi.. aga samas minu silma järgi on see okei. Igatahes kui Ingrid peaks millalgi veel passitama tulema, tahaksin näidata. Kindluse mõttes.
Täna tegin kiire pooletunnise trenni, kuna kiirustasin tööle, aga hobune oli päris hea. Teen palju üleminekuid sammule, nii traavis kui galopis, et tagant töötama hakkaks, mida ta isegi veidikene juba teeb ! Ma olen Vandaali näitel nii head tõestust saanud sellele, et hobuse liikumine oleneb ratsanikust. Hobune on ikka praegu hoopis midagi muud, kui aasta tagasi. Galopist sammule üleminekul toob veel lõua ette, aga vähemalt ei viska pead üles. Traavis ta on juba üsna hea. :)

TIHS oli väga lahe, nagu alati. Vaatamata sellele, et meil olid päris pikad päevad- iga päev pidime kusagil 7:15 kohal olema ja tagasi korterisse jõudsime 10 ja 11 vahel ja oh neid dušijärjekordi siis :D Viis tüdrukut ühes korteris pole naljaasi. Kõige vägevam oli see, kui üks hommik Gita mingi hull äratus hakkab röökima, ajab kõik üles, aga tüüp ise magab rahus edasi, kuni telefon ise vait jäi. :D Oleks mul ka nii sügav uni noh. Tagasitulles sai ka väga palju naerda, kui kõik nii üleväsinud olid, et ei teadvustanud endale eriti, mida teevad :D
Igatahes on Vandaali jalg ilus nüüd, aga tänu uuele töökohale ei ole see nädal väga oma kallikestega midagi teha saanud. Kell 12 päeval pidin tööl olema, teisipäev-kolmapäev käisin enne tööd veel tallis ka tööl ja sain ükspäev linnas veel kiiruseületamise eest trahvi, nii tore. Selline kiire aeg on praegu. Aga kui pole raha, siis ei saa ka hobuseid pidada..
Aa, ja homme toon hobused Kõljalast Haamsesse jälle talvituma, ehk kevadel tagasi. :)

vigased

Asjad on praegu natuke kehvasti- Vandaal suutis ennast jälle mingi orgi otsa hõõruda ja jalas on järjekordne auk. Sai antibiootikumisüste, aga jalg on ikka ülevalt alla välja täiesti paistes. Seega jäi meil orienteerumisele minemata, kurb. Mina suutsin aga vikatit teritades oma sõrmest peaaegu ilma jääda, seega tunnen ka ennast üsna kasutuna hetkel. No vähemalt juhtusid need õnnetused korraga. Oleme positiivsed. Õnneks on aga Missul jalad praegu head. Enne sõrme lõikamist sõitsin temaga mitmed korrad ja ta on väga tubli. Isegi hakkas tema väikeses mandariiniajus tekkima mõte oma samme natuke venitada ja selle kallal me oleme tööd trennides teinud ka. Lõdvestas ja jooksis ka hästi. Vähemasti seljast tundus nii. :)
Ma loodan, et minu sõrm suudab natukenegi paraneda, et TIHS'il lillepotte tassida saan. :D