Vandaal läheb iga trenniga tublimaks. Viimati tegin jälle palju üleminekuid. Lõpuks nii, et mõned fuleed galoppi ja siis sammu, väga hästi hakkas kuulama inimest ja ei visanud kordagi pead üles. Nii mõnus oli sõita! Üldse ma olen tähele pannud, et teen temaga viimasel ajal vaid ratsastust, noh maastkul käime ka muidugi. Aga nii palju motivatsiooni annab, kui sa näed et hobune hakkab üha enam toimima.
Laupäeval käis Roosi Missuga sõitmas. Seletasin, et tuleb kohe talle selgeks teha, et peab liikuma hoogsalt ja edasi. Jälle hakkas alguses iseloomu näitama ja vastu punnima, lõpuks jooksis juba väga ilusasti. Isegi galoppi tegid. Siiski on tal veel suur puudus edasipürgivusest. Tahtsin samal ajal Vandaaliga sõitma minna, aga ta oli enda jalale kuidagi viga teinud. Kui karjamaalt ära tõin, pole midagi viga olnud, aga poole tee peal järsku Missu ehmus millegi peale ja pani ajama, Vandaal järgi. Võib-olla venitas endal välja midagi. Väga õnnetu oli, sirutas haige jala ette ja näitas mulle seda, vaene laps. Järgmine päev oli tal see jalg alt paistes. Määrisin saviga, panin paberi ja pinde ümber. Kui ära võtsin, oli paistetus all. Vaatab, mis nägu ta täna on.
No comments:
Post a Comment