Misandra & Vandaal

Falcone


autor: Kertu


Niisiis, järgmine päev panin Falconele waterfordid ja - hoopis teine hobune. Eest hakkas töötama, lõdvestas ennast, mistõttu ka traav muutus tunduvalt mugavamaks. Esimesele galopitõstele ei tahtnud ta jälle regeerida, korra stekki, läks automaatselt. Teisel katsel läks ilma steki ja kannusteta väga ilusti ja nii ka järgmised korrad. Tohutu kiiresti õpib. Väga positiivne trenn, võrreldes eelmise korraga.
Kordet tegin ka ükspäev talle, pea kinni, oli näha, kuidas ta ei tahtnud üldse järgi anda, mingi aeg ta küll aga hakkas lõpuks. Kõik oli ok kuni tahtsin parematpidi galoppi. Viskab pea taevasse, siis libisev ju kohe katkub talle vastu ja kisub alla ja ehmus nii ära sellest. Püüdsin edasi ajada - kohe jälle lõug üles ja jälle seisma. Panin siis pikemaks talle libiseva, nii saime lõpuks tehtud. Imelik, et vasakust jalast polnud mingit probleemi, paremast hakkas aga kohe vastu.

Kureveres sõitsime 110, jõudsime päris vara kohale, kuna Roosi sõitis kahte esimest sõitu. Arvasin, et nagunii tuleb mingi jõle palav päev ja panin väga õhukeselt riide, kohale jõudes puhus hoopis külm tuul ja hüüded, et me ennast ruttu riide paneks. : D Vähemalt ei olnud tapvat kuumust. Väga veider oli see, et keegi meist ei ole nagu tähele pannud seda stardiaega ja juhtus nii, et Roosi pidi starti minema esimesena ja ei jõudnuki soojendist teha :/ Õnneks polnud kõrge sõit, aga ikkagi, v äga imelik kuidas keegi meist, sealjuures ka sõitja ise pole märganud tähele panna stardiaega :D Igatahes, päev läbi ootamist, panin valmis ja soojendama. Väga hea ja mõnus oli eest, aga veidi uimane. Hüpped olid kõik okei, parkuur ka kena lihtne. Juba platsil enne starti vahtis rämedalt ühte takistust, no tere hommikust noh, vana loom, palju võistelnud, ja ikka vahib. Ja kohe esimene lattaed meil maha tuli, ei viitsinud lihtsalt jalgu korjata.. siis päris mitu takistust tulid väga veidrad, süsteemi esimesele sõites hakkas jälle midagi vahtima, ei pannud mind suurt tähele, ajas ennast nii alla, tegi mingi lollaka hüppe, aga vähemalt oli lõpuni puhas, aga ilus ta küll ei olnud. Meil on mingi eriline jama nende
esimeste ja viimaste takistustega millegipärast, tobe.
Pühapäeval tüdruk puhkas, täna sõitsime. Püüdsime kenasid üleminekuid teha, sammust traavi tuli juba isegi välja. Pisikest penerolli hüppasime ka.

Missut ma olen nüüd mitu päeva kordetanud. Õnnelikult läheb temaga nüüd paremuse poole - traavis enam üldsegi aru ei saa, et jalgadel midagi viga oleks, küll aga galopis. Teeb ikka natuke veidralt väikeseid hüplevaid samme. Eks me nüüd hakkame siis vaikselt ka lihast arendama. (: