hüppasimee

autor: Kertu


Otsustasin pühapäeval vandaaliga trenni minna Jaagupi juurde, üksi on tohutu ebakindel hüpata, vähemalt minul. Ja suurt kasu sest samuti pole.
Kohe soojendust tehes hakkas jubedalt vahtima igasugu takistusi. Lattaia kõrval, mida esimesena tulime, oli okser, millel olid tema jaoks hirmutavad asjandused nii all kui külgedel, seega otsustas ta esimesel katsel mitte hüpata. Nii veider, et kui ma ta ostsin, ei vahtinud ta üldsegi mitte midagi, ja nüüd selline kits siis. Mitmed korrad tulime seda lattaeda ja pea iga kord ta ikka vahtis seda teist takistust seal kõrval. Hüppas muidu täiesti rahulejäävalt, võrreldes viimaste võistlustega, oli impulss palju parem. Tulime okserit ka, päris suur oli lõpuks, ise sa sahkermahkerdasin seal kätega liialt palju, peaksin eest vähe rahulikumalt võtma ja hüppe ajal kipun liialt ette kalduma. Tulime erinevaid radasid ka, mitmel korral ta suutis mind sadulast päris välja kupatada, mida tavaliselt juhtub väga harva. Osadele ronisin jällegi temaga liialt ligidale ja minu loll viga on sel puhul, et jätan sääre pealt ära ja siis tuleb latt tihtipeale alla. Teisel rajal oli vaja kurvist minna okser, 5 fuleed ja siis 2 fuleega süsteem - okser, lattaed. Esimese korraga lasin ta liiga kaugelt lendu, oleksin pidanud hoidma ja ühe fulee veel tegema, oleks suutnud ka süsteemi teise takistuse ületada, aga hetkel sinna ta jäi, minu tervise huvides. Teisel katsel suutsime jällegi liiga alla ronida, ta tõukas sealt küll ilusti ära, aga üks tagumine jalg jäi kuidagi lollisti lati taha ja koos sellega ta läks. Haiget sai, palju ei jäänud puudu, et latt kahes tükis oleks lõpetanud. Plaan oli tulla uuesti sedaviisi, et sõidame kaare vähe rohkem välja ja rahulikult kuuega. Tegimegi siis nii, aga süsteemi esimesele jõudsime, olles päris viltu, õnneks suutsin sõita normaalse koha peale ja vahe klappis ka hästi. Niisiis kõik selleks korraks. Sain aru ka, miks ta mul nii hooletu on viimasel ajal võistlustel. Soojendused on alati nii head olnud, hobune toimib, hüppab ja seega ma võtan asja väga rahulikult. Kui ma ta aga veidi närvi ajaksin, hüppaks ta veel suurema poweriga, mitte niimoodi uimaselt, nagu tihtipeale on juhtunud ja millest need mahaajamaised tulnud on. Enne Palladiumit tahan kindlasti veel trenni saada, andis väga palju juurde meile mõlemile.