Ei ole päevi, mis meid riivamata mõõda lendaks, ja peame muutuma, et ajas olles jääda iseendaks.

Midagi erku ei ole toimunud vahepeal. Esmaspäeval käisime maastikul vahelduseks. Kuna 3päeva järjest masendavalt sadas, ei andnud ka suurt midagi teha, pidid enamus ajast boksis vahtima.
Kolmapäeval tegin Vandaalile kordet hoolimata vihmast, kuna ta käis jälle hullu pilk silmis mõõda boksi ringi. Ei ütleks, et ta ennast õues paremini tundis. Kusagil 20 minutit jõudsin teha, kuni lõpuks hakkas mul jope läbi laskma ja otsustasin sisse tagasi minna. Õnneks võttis ta sellest aru pähe, et tal ikka pole õues parem ja seisis boksis paigal, nagu normaalne hobune.
Eile kordetasin ka teda ja viisin nad õhtul karjamaale, lõpuks ometi läks vihm üle. Ja Vandaali rautus on nüüdseks juba vääga vana, Reimol pole mahti olnud teda siiamaani teha ning seega hakkas tal loksuma ka üks esimene raud. Tänaseks õhtuks oli ta selle juba karjamaale ära peitnud ja hoidis jalga. No tore. Igathaes homme läheme Jaagupi juurde, lööb ühe endise raua ajutiseks alla(ehk esmaspäeval saab uue rautuse) ja vaatab, kuidas tal jalg on, ehk äkki saab trenni ka teha.
Täna sõitsin Missuga. Püüdsin teda sõita kenasti sääre ette ja lõdvestada. Traavis õnnestus isegi enam-vähem, galopis oli asi kehvem. Mõned korrad oli hetki, kus lõdvestas ja oli nagu päris, aga enamus ajast siiski oli ebamugav kange ponigalopp.
Vandaalist on jube kahju, Missu on viimasel ajal veel eriti kurjaks ta peale läinud, lihtsalt lambist hammustab teda kogu aeg, kui teine liiga lähedale tuleb ja talle ei meeldi. Täna kui viisin neid karjamaale, üks ühes, teine teises käes, lihtsalt äkki mõlema tagumise jalaga andis talle mööda kintsu jõhkra obaduse. Ometi Vandaal tahab temaga väga sõber olla.
Sööta sain ka omale muretsetud lõpuks. Olen peotäitega Missule viimasel ajal Vandaali oma andnud, aga sedagi oli juba tilk järgi. Suht paanika oli juba :D aa, uued poolsaapad ärisin ka omale, minu laiale suurele jalale isegi täiesti parajad ja sõita ka väga mugavad, olgugi, et uued. Horzest tellisin ka värki, ehk saab enne võistlusi kätte. Ja keegi võiks mult vihma- ja talvetekid ära osta, oleks ka päris tore. :)



Ma armastan oma nunnusid kõigepaljum. (:

Reinu Kapp

Esmaspäeval Vandaal puhkas karjamaal Niitväljast ja Missu lebotas ka. Teisipäeval tegime mõlemaga tavalise trenni, Roosi Missuga. Vandaalil ma kasutan nüüd siis kummisuulisi hetkel, kuna Heiki Vatsel ütles mulle, et waterfordid pole hüppesuulised. Miks, ei tea. Ebbe ei osanud ka päris täpset vastust anda, aga kui ta nii ütles, siis okei.

Kuna kolmapäev oli vihmane, ei hakanud ma midagi tegema nendega. Muidu oli plaanis hüpata, aga sellise libedaga ei ole mõtet ja lükkasin homse peale selle.

Neljapäev Liisa helistas, et Roosi ei saa 90 sõita, kuna see on ERL ja ta pole klubis. Mul unus see täitsa ära. Mõttetu seega nii suurt raha ühe sõidu sisse peksta ja jõudsin oma mõttelõngaga selleni, et tegelikult võiks ju Kertu sõita temaga 90. Mõeldud, tehtud. Tegime see päev veel hüppetrenni, täiesti okeilt läks ja ootused olid suured.

Täna siis võistlused. Kõigepealt Roosi 80. Pani küll teised kannused, aga suht uimerdis oli Missu siiski. Ja teisest takistusest kaugemale nad ei jõudnudki.. Lihtsalt istub maha ja kõik. Ehk Kertul läheb paremini, lootsin. Soojendusel liikus tsipa rohkem, aga ka mitte piisavalt. Ja jälle.. ei saanud teisest üle.. Ma ei saa aru, mis tal viga on. Oleks tal jalgadega midagi halvasti, ei hüppaks ta ju koduski, on ta siis lihtsalt õppinud teatud hetkedel pähe istuma ?

Vandaaliga soojendus oli päris hea, hüppas nagu vähe energilisemalt, kui viimased korrad. Suutsin ta normaalselt sääre ette ka sõita. Rada oli tõusev 110 jokkeriga. Põdesin vähe nende väikeste takistuste pärast, mis alguses olid, aga tulime puhtalt ja ei sõitnud teda isegi liialt alla kuni eelviimase lattaiani, lihtsalt jäin näppima teda eest ja tõmbasime alla, viimane läks küll normaalselt kohalt, aga tuli seegi alla..
120 soojendus oli ka päris kena, isegi parem. Mitmeid latte puutus millegipärast, aga alla tuli süsteemi teine. Sõitsin vähe ligidale ja vahe jäi tobedalt suureks. Ma ei tea, mida ma seal ootama jäin, aga ta tegi ikka ühe fulee ja nõmedalt kõhuga sisse läks sinna. Mul ratsmed laiali, aga suht kohe tuli kuues takistus järgi, õnneks sain nad kätte tagasi ja lõpuni oli sõit puhas. Ainult 4 võistlejat oli, me Johiga kahekesi sõitsime ainult 4-ga, seega tulid meil ümberhüpped. Kohe alguses oli jube vastik pööre, ebamäärasele kohale sõitsin ta, aga tuli sealt puhtalt välja, siis süsteem, puhas, kuues okser, tuli alla, ei saanudki päris hästi aru miks, viimane puhas. Joh selles samas nõmedas kurvis tõrkus seda okserit. Ka ei saanud sammu õigeks ja sinna ta läks. Mul tuli parem aeg ja seetõttu lõpuks võitsime sõidu. Natukenegi postitiivset päevas. Vidod loodetavasti tulevad ka varsti.

masendav

Suuur mõte oli minna ju Niitu võistlema.. absoluutselt ühelgi korral hobune platsil ei tahtnud hüpata. Esimesel päeval 110, tulis süsteemi esimene maha, jäin liialt näppima teda eest. See selleks, aga juba esimest tõket vahtis nagu hullu, et kas ma tõesti pean sellest üle minema vä? 120 jokkerisõidus tõmbasime 3 alla..viimane, n.ö. 'jokkeri' mahatulek oli totaalselt minu pang, teised oli niisama hooletus. Päris nõutuks võttis, mis mõte oli üldse nii kaugele tulla, aga säilis kerge lootus, et äkki homme läheb paremini. Hobune oli öösel Niitväljal, ise sain Vääna minna. Johi näitas mulle ruumi, kus ma sain üksi magada. Kui mingi aja pärast sinna tagasi läksin, avastasin, et seal oli meeletult palju ämblikke. :/Hakkasin neid tapma seal, kuni lõpuks loobusin, sest ma ei suudaks neid nagunii kõiki hävitada ja ma paaniliselt kardan olla nendega samas ruumis, veel vähem suudaksin ma seal magada. Lõpuks sain üles tuppa, kus teisedki olid. :D Okei, minu sõit algas alles kahe ajal, aga kuna hobune oli seal, siis pidin ikka suht vara söötma minema. Aa, Liisat nägin ka seal üle pika-pika aja :) Groomis Treve hobuseid. Suht naljakas oli vaadata kuidas umbes 160- pikk tüdruk paneb valmis ca 180+ turjakõrgusega hobust :D Esimene sõit oli avatud 120. Kuigi kaugele ei jõudnud, kui tuli esimene tõrge okseril, millel oli reklaamplakat all, vahtis seda ja hüppas kõrvale(mis siis, et eelmine päev hüppasime seda ilma mingi probleemita), järgmine tõrge süsteemi esimesel takistusel, kus olid ka n.ö. 'kollid' all, tegi suured silmad ja hüppas kõrvale.. Niipalju siis sellest, ikkagi oli plaan veel minna proovima noorte 130, kuna kui ta tahab tõrkuda, siis ta teeb seda nagunii. Pole vahet kas see takistus on siis 110 või 130. Rada oli päris suur, okserid olid eriti laiaks aetud, sees oli veel kolmene rida kahe fuleeliste vahedega. Laenasin Johilt kolmeseid kannuseid ja soojendusel toimis palju paremini. Tegin sooja ära, arvasin, et minuni on veel aega, kui äkki Hillar mind sarti kutsus. Hakkasin siis ruttu omale pintsakut selga jebima, ja kui ma enne polnud üldse närvis, siis nüüd jõudis kätte see hetk, kus ma läksin närvi. Teist korda kutsuti uuesti, ruttu platsile, kordasin parkuuri üle ja starti. Esimene oli see plakatiga okser, mida eelmine sõit tõrkus, saime üle, ka teisest, kolmanda tõmbasime maha ja neljas oli süsteem, okseriga eespool, taga lattaed, kus olid jälle need kollid all, mida ta paaniliselt enne kartis. Juba enne esimest jäi vahtima neid seal taga ja tõrge. Teisel katsel samuti tõrge..Okei, võib-olla ta oleks sealt kuidagi üle ka läinud, aga ma arvan, et nii minu kui hobuse tervise huvides oli parem variant mitte minemine, kuna see okser oli tõesti suur ja suht koha pealt minna poleks just kõige targem variant olnud. Niisiis need võistlused väga ebaõnnestunud. Üks tagumine raud on tal ka lahti ja üldse see rautus on vana ja Reimo ka ei tea millal ta Saaremaale tuleb ja üks suur jama ühesõnaga. Ehk reedel Reinu kapal läheb vähe paremini see asi.
Roosi on vahepeal Missuga sõitnud. Juba läheb paremini, isegi painutamised hakkavad välja tulema ja viimati hüppasid 90 rada päris edukalt. :)

Võistlustest

autor: Egle Hiius

autor: Grete Klettenberg

Hiiumaale sõitsime juba reedel. Kohale jõudsime, hakkasime patse meisterdama. Proovisin teha ka ainult kummidega( tavaliselt teen niidiga patse), kuigi kenad välja ei tulnud ja hommikuks olid pea kõik lahti :D tegin siis uuesti ja õmblesin kinni. Vandaal enam ei stressagi, kui võõrasse kohta viia, ainult teise hobuse järgi on veits segane, kellega ta parasjagu treileris koos reisinud on. Minu sõit algas lõopuks alles kusagil poole 4 aegu. Õnneks oli pilves ja tuuline ilm, kartsin seda tohutut kuumust, mida nädal aega ajalehtedes jne leelotati, seega vedas. Ööbisime Marise juures, seega ei olnud pikk maa minna, ca 1,5km. Hobune valmis, Merra läks temaga jalutades sinna(ma läksin autoga). Esimene sõit oli mul 120 ümberhüpetele. Alati võistlustel mul on enne esimest parkuuri julm närv, nii ka seekord. Mõtlemist suurt polnud, et kuidas ja mis, sattusin pabinasse enne üht okserit, selle asemel on vähe tagasi hoida, paarutasin edasi ja tahtsin minna 1 fulee vähem, tema aga mõtles vastupidi ja tegi sammu, mispeale mina olin kaelapeal ja õhus olles oli valik, et kas maandun liiva sisse või sadulasse. Juhtus nii, et lõpetasin sadulas :D Imekombel latti maha ei tulnud. See ajas suht segadusse meid mõlemaid ja ees oli süsteem, okseriga eespool millele ma sõitsin jälle liiga alla, aga puhtalt tulime sealtki välja. Tõmbas aga alla lattaia, millele me üpris ilusasti pihta saime. Kokkuvõttes 4kp, kole sõit ja viies koht. Järgmisena 125. Neljakesi sõitsime noorte arvestust. Päris jube suur rada oli, aga mis seal ikka. Suutsin jälle osadele liiga lähedale sõita ja tõmbasime 3(!) alla. Nii palju pole me veel siiani alla saanud, aga selle tulemusega jäime teiseks.. Järgmisel päeval oli meil 110 ja 120. 10 oli täitsa kena rada, sai lõigata paarist kohast. Olin alles 31, seega sain vaadata. Enamus tegid kõikjale väga suured kaared. Ma just arvasin, et läheb lõikamiseks ja rebimiseks. Plaanisin võidu peale välja minna :D Puhas sõit kuni eelviimaseni - süsteemi teise tõmbas alla, ilma mingi põhjuseta, aga jäi parim aeg ja kokkuvõttes seitsmendad.. Siis 20. Mingi väga veider parkuur oli. Arvasin, et ei pääse teise ossagi, aga esimese tulime isegi puhtalt. Teises natuke rohkem kiirustasin ja ka puhtalt ! Neljandaks jäime, Ivo, Margit Mägi ja Ozolsi järgi. :) Ainus sõit, millega ma rahule jäin.
Missu ongi nüüd koos Vandaaliga karjamaal ja jalgadele see pole halvasti mõjunud : )
Vandaalil eile avastasin, et nüüd ta on sama silma JÄLLE paiste saanud. Enne oli ülemine laug, nüüd alumine.. Aga muidu Vandaaliga plaanime see nv nüüd jälle Niitväljale minna.

http://toru.ee/view/26afa9d4f136
http://toru.ee/view/0d42b84694e4
http://toru.ee/view/e20263505676

Kärdla

Paikülas (autor: Katri)

jep, lõpuks ometi selle aasta sees esimest(!) korda läheme Hiiumaale. Üks aasta käisin seal lausa 10x hobustega :D Seekord siis niipidi.
Muidu Vandaal 2 päeva lebotas karjamaal, nüüd eile sõitsime maastikul ja täna tegime platsil libisevaga. Jube veider on, et ta säärele kohati nii ebamääraselt reageerib. Jäi mingi väikese takistuse ees lihtsalt seisma, kuigi jah, läksin üpris koondatult peale, aga see ei ole põhjendus. Aaga jah, mingi sõidutamispäev oli täna, lastele tegime sõitu ja :D Mariin käis ka meil külas ja sõitis natuke :)
Missu on suhteliselt toores ikka veel, ei ole siiamaani saanud päris õigeks teda. Täna Roosiga nad hüppasid, kõrgeks pole pannud - 70 ja 80 rada. Paar korda istus lattaia ette maha, arvatavasti vähene säär ja natuke libe oli ka, aga viimase parkuuri tuldi isegi superhästi. Välja arvatud üks lattaed, kus nad sõitsid konkreetselt vastu posti :D Tore, et neil klappima hakkab :) Ja eile oli Missu talli juures rohuses aias koos Vandaaliga pool päeva. Tahtsin näha, kas see hiline ja mitterammus rohi teeb midagi või ei. Ööseks panin ta siiski oma aedikusse heinaga. Täna olid jalad täiesti okei, seega viisime nad Vandaaliga koos nende oma aeda, homme paistab, kas nüüd sellest juhtus midagi või mitte. Tohutu hea oleks, kui ta nüüd ka ometi lõpuks korralikku toitu süüa saaks, mitte ainult heina..
Homme juba läheme Hiiumaale, pühapäeval tuleme tagasi. Loodan, et läheb hästi. :)