Reinu Kapp

Esmaspäeval Vandaal puhkas karjamaal Niitväljast ja Missu lebotas ka. Teisipäeval tegime mõlemaga tavalise trenni, Roosi Missuga. Vandaalil ma kasutan nüüd siis kummisuulisi hetkel, kuna Heiki Vatsel ütles mulle, et waterfordid pole hüppesuulised. Miks, ei tea. Ebbe ei osanud ka päris täpset vastust anda, aga kui ta nii ütles, siis okei.

Kuna kolmapäev oli vihmane, ei hakanud ma midagi tegema nendega. Muidu oli plaanis hüpata, aga sellise libedaga ei ole mõtet ja lükkasin homse peale selle.

Neljapäev Liisa helistas, et Roosi ei saa 90 sõita, kuna see on ERL ja ta pole klubis. Mul unus see täitsa ära. Mõttetu seega nii suurt raha ühe sõidu sisse peksta ja jõudsin oma mõttelõngaga selleni, et tegelikult võiks ju Kertu sõita temaga 90. Mõeldud, tehtud. Tegime see päev veel hüppetrenni, täiesti okeilt läks ja ootused olid suured.

Täna siis võistlused. Kõigepealt Roosi 80. Pani küll teised kannused, aga suht uimerdis oli Missu siiski. Ja teisest takistusest kaugemale nad ei jõudnudki.. Lihtsalt istub maha ja kõik. Ehk Kertul läheb paremini, lootsin. Soojendusel liikus tsipa rohkem, aga ka mitte piisavalt. Ja jälle.. ei saanud teisest üle.. Ma ei saa aru, mis tal viga on. Oleks tal jalgadega midagi halvasti, ei hüppaks ta ju koduski, on ta siis lihtsalt õppinud teatud hetkedel pähe istuma ?

Vandaaliga soojendus oli päris hea, hüppas nagu vähe energilisemalt, kui viimased korrad. Suutsin ta normaalselt sääre ette ka sõita. Rada oli tõusev 110 jokkeriga. Põdesin vähe nende väikeste takistuste pärast, mis alguses olid, aga tulime puhtalt ja ei sõitnud teda isegi liialt alla kuni eelviimase lattaiani, lihtsalt jäin näppima teda eest ja tõmbasime alla, viimane läks küll normaalselt kohalt, aga tuli seegi alla..
120 soojendus oli ka päris kena, isegi parem. Mitmeid latte puutus millegipärast, aga alla tuli süsteemi teine. Sõitsin vähe ligidale ja vahe jäi tobedalt suureks. Ma ei tea, mida ma seal ootama jäin, aga ta tegi ikka ühe fulee ja nõmedalt kõhuga sisse läks sinna. Mul ratsmed laiali, aga suht kohe tuli kuues takistus järgi, õnneks sain nad kätte tagasi ja lõpuni oli sõit puhas. Ainult 4 võistlejat oli, me Johiga kahekesi sõitsime ainult 4-ga, seega tulid meil ümberhüpped. Kohe alguses oli jube vastik pööre, ebamäärasele kohale sõitsin ta, aga tuli sealt puhtalt välja, siis süsteem, puhas, kuues okser, tuli alla, ei saanudki päris hästi aru miks, viimane puhas. Joh selles samas nõmedas kurvis tõrkus seda okserit. Ka ei saanud sammu õigeks ja sinna ta läks. Mul tuli parem aeg ja seetõttu lõpuks võitsime sõidu. Natukenegi postitiivset päevas. Vidod loodetavasti tulevad ka varsti.