masendav

Suuur mõte oli minna ju Niitu võistlema.. absoluutselt ühelgi korral hobune platsil ei tahtnud hüpata. Esimesel päeval 110, tulis süsteemi esimene maha, jäin liialt näppima teda eest. See selleks, aga juba esimest tõket vahtis nagu hullu, et kas ma tõesti pean sellest üle minema vä? 120 jokkerisõidus tõmbasime 3 alla..viimane, n.ö. 'jokkeri' mahatulek oli totaalselt minu pang, teised oli niisama hooletus. Päris nõutuks võttis, mis mõte oli üldse nii kaugele tulla, aga säilis kerge lootus, et äkki homme läheb paremini. Hobune oli öösel Niitväljal, ise sain Vääna minna. Johi näitas mulle ruumi, kus ma sain üksi magada. Kui mingi aja pärast sinna tagasi läksin, avastasin, et seal oli meeletult palju ämblikke. :/Hakkasin neid tapma seal, kuni lõpuks loobusin, sest ma ei suudaks neid nagunii kõiki hävitada ja ma paaniliselt kardan olla nendega samas ruumis, veel vähem suudaksin ma seal magada. Lõpuks sain üles tuppa, kus teisedki olid. :D Okei, minu sõit algas alles kahe ajal, aga kuna hobune oli seal, siis pidin ikka suht vara söötma minema. Aa, Liisat nägin ka seal üle pika-pika aja :) Groomis Treve hobuseid. Suht naljakas oli vaadata kuidas umbes 160- pikk tüdruk paneb valmis ca 180+ turjakõrgusega hobust :D Esimene sõit oli avatud 120. Kuigi kaugele ei jõudnud, kui tuli esimene tõrge okseril, millel oli reklaamplakat all, vahtis seda ja hüppas kõrvale(mis siis, et eelmine päev hüppasime seda ilma mingi probleemita), järgmine tõrge süsteemi esimesel takistusel, kus olid ka n.ö. 'kollid' all, tegi suured silmad ja hüppas kõrvale.. Niipalju siis sellest, ikkagi oli plaan veel minna proovima noorte 130, kuna kui ta tahab tõrkuda, siis ta teeb seda nagunii. Pole vahet kas see takistus on siis 110 või 130. Rada oli päris suur, okserid olid eriti laiaks aetud, sees oli veel kolmene rida kahe fuleeliste vahedega. Laenasin Johilt kolmeseid kannuseid ja soojendusel toimis palju paremini. Tegin sooja ära, arvasin, et minuni on veel aega, kui äkki Hillar mind sarti kutsus. Hakkasin siis ruttu omale pintsakut selga jebima, ja kui ma enne polnud üldse närvis, siis nüüd jõudis kätte see hetk, kus ma läksin närvi. Teist korda kutsuti uuesti, ruttu platsile, kordasin parkuuri üle ja starti. Esimene oli see plakatiga okser, mida eelmine sõit tõrkus, saime üle, ka teisest, kolmanda tõmbasime maha ja neljas oli süsteem, okseriga eespool, taga lattaed, kus olid jälle need kollid all, mida ta paaniliselt enne kartis. Juba enne esimest jäi vahtima neid seal taga ja tõrge. Teisel katsel samuti tõrge..Okei, võib-olla ta oleks sealt kuidagi üle ka läinud, aga ma arvan, et nii minu kui hobuse tervise huvides oli parem variant mitte minemine, kuna see okser oli tõesti suur ja suht koha pealt minna poleks just kõige targem variant olnud. Niisiis need võistlused väga ebaõnnestunud. Üks tagumine raud on tal ka lahti ja üldse see rautus on vana ja Reimo ka ei tea millal ta Saaremaale tuleb ja üks suur jama ühesõnaga. Ehk reedel Reinu kapal läheb vähe paremini see asi.
Roosi on vahepeal Missuga sõitnud. Juba läheb paremini, isegi painutamised hakkavad välja tulema ja viimati hüppasid 90 rada päris edukalt. :)