Sunday, August 7, 2011

Nonii, üldiselt võib öelda, et ratsupäevad möödusid edukalt. Okei, oleks võinud siiski ka mingile auhinnalisele kohale saada, aga siiski. Reedel oli Saarte karika finaal, otsustasin seal mitte 115 sõita, kuna punkte mul nagunii suurt polnud ja kavatsesin hoida teda rohkem laupäevaks ja pühapäevaks. Laupäeval sõitsime 115 ja 125. Õnneks oli Aive ka kohal ja aitas meid väga palju soojendusel, Kätlin samuti. 115 parkuuri vaatamise ajal hakkas ulme padukat sadama, täiesti ligedad olime lõpuks. Läksime varju alla, siis tuli meelde et meil ju varustus ka väljas. Tulime kastiga autoga ja kõik asjad olid kastis ehk siis vihma käes. No tore küll. Hobused samuti. Õnneks jäi meie sõidu ajaks vihm järgi ja Laura tarktüdruk oli meie sadulad kähku autosse visanud, kui sadama hakkas. Kui hobuseid aiast tooma läksime, olid nad mõnusalt sopa sees püherdanud ja Vandaali patsidest polnud enam midagi järgi. Me panime nad aeda, kuna jõudsime võistlustele 2 tundi varem, kui oleks pidanud, sest Gita vaatas 110 algusaega valesti :D . Esimene sõit oli meil ilusasti puhas, suht normaalne aeg oli ka. Hobuse seljast tundus, et teise osa sõitsime parajalt kiiresti, aga pärast video pealt vaadates oli arenguruumi veel küll. Kokkuvõttes jäime seitmendaks. Viimane sõit algas alles 20:40 :D Esialgse plaani kohaselt oleks pidanud sel ajal juba vaikselt Ott esinema hakkama. Aga 125 oli ikka pääris kena suur rada ja häesti palju oli tagasipöördeid ja okserid olid toredad laiad. Üritasin selle peale mitte möelda, vaid lihtsalt sõita ja ta tagant liikuma saada. Juba esimesele sõitsin liiga alla, latt kukkus, kolmas takistus oli suur okser, mis oli üsna väikesest pöördest ja sealt suutsime kaasa võtta ka lausa ühe posti. Video pealt vaadates pärast väga hull lend igatahes. Ülejäänud oli puhas. Vähemalt sõitsime läbi ja ei olnud sellist kaheldavat hetke. Täna oli mul 110 ja 120. 110-nes ühes kuueses või seitsmeses vahes ei hoidnud teda piisavalt tagasi ja tagumine lattaed tuli alla. 120 oli ka päris suur rada võrreldes 110-nega. Okserite vahele oleks kaks hobust ära mahtunud :D Enamus takistusi läks päris kaugelt lendu, esimene alla jälle. Millegipärast ma sellest sõidust ei mäletanud pärast nagu mitte midagi aga uuesti vaadates tegi korralikud lennud kohati, kena oli vaadata. Eelviimane oli süsteem, okserile läksime liiga kaugelt, vahe oli veider ja teise takistuse latt tuli alla. See vähemalt oli siiamaani kõige õnnestunum sõit. Nii mugav oli, tundsin, et hobune ise läheb, endal oli tunduvalt lihtsam seal seljas olla.
Muidu võistlus üldse oli väga hästi korraldatud, iga parkuuri vahel oli showprogramm jne. Väga hea elamuse sai igatahes. Aa, ja reede õhtul proovisime Marise innustusel Popstariga sõita. Meid vaadati ka väga imelikult kogu aeg, et mingi kari tüdrukuid sõidab suure kastikaga võimidagi sellist vist. Pärast võistlustelt ära sõites ka kõik vahtisid imelikult, siis seal telkide juures mingi tädi jalutab konkreetselt meile auto ette, pole absoluutselt vaadanud. Roosi karjub- me oleme autoga ! Mispeale teised ümber naerma hakkasid, aga too tädi pole ikka reageerinud. Ikka leidub igasuguseid. Aga jah, väga vahva üritus oli taaskord. :)

No comments:

Post a Comment