Misandra & Vandaal

Väga kiire on olnud. Vandaal kaotas nädal tagasi raua ja 2 nädalat tagasi hakkas see loksuma, mispeale ma loobusin temaga trennitamisest kartes, et raud alt kukub. Kasu sellest küll suuremat polnud, kihutas nagunii ringi nagu pöörane, üle kivide ja kändude. Üllataval kombel valutama hakkas tal kabi alles täna õhtul, mil just Reimo tuli. Samal ajal olen Missuga rohkem tööd teinud, käisime laupäeval Annikese trennis ka. Oeh, selle minekuga oli ka ikka paras jama. Kõigepealt ei tahtnud Missu peale minna. Ta pole kunagi niiviisi vastu hakanud. Lõpuks natuke hirmutades läks. Õnneks on ta nõrga närviga hobune. Siis aga ei läinud Triinul Kuvvat peale :D Lõpuks läksime tõime Raililt suurema treileri, kuna poiss viskas kogu aeg pea üles ja arvas, et minu treiler on tema jaoks veidi liiga väike. Teise treleriga ka jonnis, aga viimaks ikka läks. Siis oli trennini juba ainult kusagil poole tunni ringis jäänud. Jõudsime. Laenasin Krisselt kohe pika steki, teades, et ta nagunii hakkab alguses uimerdama, aga kohati traavis hoopis kiirustas liiga. Õigemini mina kiirustasin ja tema järgi. Probleemne on olnud tal asi külgedega- kipub sisse vajuma. Pidin sisemise käe korra kõrvale tooma ja tugevalt säärega suruma, samal ajal välimine ratse ei ole pingul. Aitas. Mul pidavat parem säär see laisem olema. Rohkem pean sisemist jalga pikaks sirutama ja jalusele toetama. A. arvas, et Missul on traavi natuke raske teha, ütles, et ma peaksin enne trenni 10-20 min sammu kõndima. Galopp oli tal seal minu suureks üllatuseks ülihea! Mõnusalt liikus, kohati küll suri välja, aga seda sai kiiresti parandada. Minu jaoks kõige uskumatum asi oli, et ma sain hobuse galopist sammu, ilma, et ma oleks ratsmete või jalgadega survet avaldanud. See oli tõesti vau tunne. :D

Tegelikult ei ole asjad üldsegi hetkel nii roosilised, aga siinkohal ei tahaks sellest hetkel rääkida.