Kuna arvasin, et plats on täis tuisanud, läksime reedel maastikule, või noh, mööda teeääri ratsutasime. Seda küll mingiks trenniks või millekski taoliseks nimetada ei saanud. Pigem kaklemiseks. Vandaal nagu mingi pea 10x selle aja jooksul lihtsalt võttis pähe ja arvas, et ta enam edasi ei lähe, keeras ringi, hüppas kahe jala peal, no nagu ikka. Ajas jube vihale. Lõpuks kui ta keeldus ühele teeotsale minemast, viskas mul üle, murdsin pisikese vitsa puu küljest(ta kardab stekki kui tuld, õnneks). Piisas vaid käes hoidmisest, arusaamaks, et asi on naljast kaugel ning suhtumine oli hoopis teine. Ei mingit vastuhakkamist enam. Ehk olen edaspidi targem ja võtan enda närvide säästmiseks alati väljas sõitmiseks väikese steki kaasa.
Üleeile sõitsime platsil, ei olnud hea pinnas aga polnud ka kõige halvem, midagi suurt teha ei saanud, ringiratast jaurasime. Eile läksin jälle esialgu platsi peale, väga sitt oli seal kohati, vajus hirmsasti(sula). Jalutasime seal ja tegime natuke traavi, siis viskas üle ja läksin vaatama mujale. Ei saanud ka seal, teeääred ära sulanud. Tulime tagasi, tegime hädaolukorras galoppi platsil ja olin õnnelik, et selle korraga ühele poole sai.
Missut nägin jälle jooksmas õues :)
No comments:
Post a Comment