Eile käisime hüppamas Jaagupi juures. Ma ei suutnud teda isegi tillukesele lattaiale soojendusel õigesse kohta sõita, masendav. Üldse ta oli kuidagi uimane seekord. Äkki sellest, et üsna palav ilm oli. Siis tulime neljast ristidega penerolli, kummalgi pool abilatid. Pani ristid suht suureks ja käskis tulla nii, et sõidan takistuste peal säärega edasi, aga ratsme annan pm käest ära. Sellega peaks ta õppima rohkem ise hakkama saama ja õlgadest tõstma ennast. Nagunii parkuuri ajal juhtub mõni selline hüpe, kus sa oled sunnitud ratsme lahti andma ja üldjuhul kipuvad hobused siis alla tõmbama latti. Mõnusalt põrkas küll igatahes. Siis tulime okserit üksikuna ja hiljem rida 4 okseriga, kõik vahed 1 fulee. Päris suured vahed olid meie jaoks, pidin hästi palju enne teda edasi sõitma ja vahepeal samuti. Tegime samamoodi, et andsin hüpete ajal ratsme lahti. Oli kohe tuntav kolin üle lattide. Hiljem ei ehmunud sellest enam väga ja tuli ilusasti. : )
Ma täiesti meeleheitlikult tahan juba oma kohta saada, kus hobuseid hoida.
Lihtsalt nii siiber on juba sellest teiste kaelas elamisest.
No comments:
Post a Comment