Ilmselgelt liiga kiire on viimasel ajal, pole jõudnud koolitööga üldse tegeleda. See-eest saab nüüd hobustega trenni teha, mida oleme usinalt alates eelmisest nädalast ka ära kasutanud koos Roosi ja Kertuga, kes mitmel korral on sõitmas käinud minuga koos. Muidu ma ise vist ei jõuakski. Vandaal on igatahes puhates jalavahetused endale selgeks mõelnud ja ära õppinud, mille üle mul on hea meel. Imekombel jookseb ta ka palju paremini, nagu ma kõrvalt imetlesin, samal ajal, kui Kertu temaga sõitis. Ma ise olen üllataval kombel vahepeal koolisõidusadulaga natuke juba sõbraks saanud.
Mingi aeg tagasi sain Vandaali kauaoodatud valjad ja valtrapi ka Hööksist kätte. Lai kapsel teeb Vandaali pisikese näo veel pisemaks, aga täitsa armsad on. Ratsmed peaksin juurde vaatama. Valtrap on ka pony suurus, kuna hetkel suuremat polnud aga selle hinnaga ma pidin ta ära võtma lihtsalt. Pole proovinud, aga loodan, et sobib. Nüüd pean veel Vandaalile uue vihmateki muretsema, kuna praegune on tal õlast lootusetult katki. Ükspäev peaks neist pilti ka tegema, pole ammu kaamerat talli kaasa vedanud.

and we are glowing in the dark.

Lõpuks üle pika aja sain hobuse selga, ehk siis eile käisin Vandaaliga ratsutamaas, pinnas oli üle ootuste kehva, väga midagi toimetada ei saanud,aga piisavalt, et tänaseks on mul jalad natuke valusad. No viimati sõitsin ju 24 veebruar ka. No ma nii loodaks, et saaks Vandaaliga ka suvel midagi teha. Praegu on üldse kõik nii segane, mis suvel saab. Omajagu energiat olen sunnitud raiskama ka lõputöö peale kuni 25. maini. . Larghettomusikene tegi ka pühapäeval kordet, esialgne plaan oli selga minna, aga kuna ta oli veits liiga ergu, siis jäi see mõte katki. Roosi käis Missuga ka pühapäeval sõitmas.

Midagi muud ei oskagi väga öelda, et plaan on Vandaal nüüd kevadel ära paaritada. Alguses pakkus Raili zangersheidest üht täkku - Comilfo Z, kuid nüüd on mõte vaadata üht Viiardi juures olevat täkku. Veel ei teagi. See on aga fakt, et Vandaal ei ole ideaalne hobune takistussõiduks oma õnnetu kabja pärast ja ka käikude tõttu- tagumikus puudub vajalik `mootor`, mis teeb hüppamise keerukaks. Esialgse plaani järgi soovin jätta varssa endale. Vähemalt esialgu.

Hobustel on suurepärane oskus endile liiga teha. Armastage neid.
You´ll never know what tomorrow brings.

Soe

tõesti uskumatu, et mulle -6 soojana tundub, aga nii ta on. Eile võtsin kõigepealt Missu. Boksis oli nii pöörane, tatsas muudkui kohapeal ja ei püsinud üldse. Ta ei ole mul kunagi, mitte kunagi selline olnud. Väga imelik. Alati seisab nii vagusi paigal. Võib-olla teda ärritas natuke Tsensor, kelle Raili korra sinna talli tõi, tegi kordet talle. Välja minnes oli ka nii puhevil, tahtis kohe traavitama hakata. Trenni kohta väga midagi kurta ei saa, aga kui temaga väikest sisseaetud korderingi mööda galoppi tegin, pöhjustas see talle raskusi, vajus pidevalt välja. Kindel plaan oli Vandaaliga ka sõitma minna, aga lõpuks ikka ei jõudnud, Raili arvas, et võiksin Utopiega natuke sõita. Sammus ei tahtnud üldse lõdvestada, traavi tegi seda kohe. Kohutav jänes nagu ta on, kartis meeletult pöösaid, mis raja ääres olid. Mis siis, et olime juba mingi 10 korda neist möödunud. Väga tahtis mulle kogu aeg pikendust pakkuda, ma viskasin ratsme liiga käest ära ja sain natuke riielda :D Hobune ei suuda ennast korralikult kanda, kui eest ei toeta ja tagumised jalad ei tule keha alla. Galopis oli veidi metsik. Tegin poolistakut ja seda enam ta vist arvas, et võiks ju minna ja kui eest hakkasid midagi tegema, siis sai jube vihaseks minu peale. Natuke keeruline hobune esialgu, aga traav on küll väga mõnus. Kindlasti galopp ka, kui osata sõita.
Täna võtsin esimeseks Vandaali, et kindlasti saaks ta ära sõidetud lõpuks. Ja hea oli, sest nii kui me sõitma saime, hakkas meeletult tuiskama ja Missuga mul jäigi minemata. Vandaal tegi aga mulle lõpuks ilmatuma hea galopp-samm-galopp ülemineku. Nii õnnelikuks teeb :)

Nagu arvata on, selliste temperatuuridega väga midagi õues teha ei kannata, seega oli pikk paus trennidest vahepeal. Eile tuli Kertu külla meile, käisime Kaarma maalinnal hobustega, üsna ära külmusime. Täna olin hommikul tallitoimkonnas ja õhtupoole läksin sõitma. Ei suutnudki otsustada, kummaga. Parimal juhul oleksin tahtnud mõlemaga midagi teha, aga kartsin, et külm nagunii ei luba. Ega ei lubanudki. Seega otsustasin võtta selle, kes mulle enne vastu tuleb. Nagu ma arvasingi, tuli Missu suure jooksuga. :) Tegime tiiru maastikul. Ripsmed jäätusid täiesti ära :D Otsustasin siiski Vandaalile veidi kordet teha, umbes 10 minutit suutsin, siis külmusid sõrmed ära. Homme tahaks ka sõitma minna, kui ilm vähegi lubab. Tahaksin Larghettoga ka midagi teha üle pika aja, ta on kindlasti hull püss praegu, trenni ei tee, aga sööta saab korralikult. :)

things have changed

Reimo kuts- härra Jorh


Minu torbikuline Lexus.




Vants kardab torbikloomi

Kolisime teisipäeval Raili juurde, Vandaal sai suure poegimisboksi praegu omale, ehk ta on nüüd õnnelik ka, saab palju ringi tatsata. Missu kõige pisem oli kohe esimesel päeval karjamaal silorulli ümber ülbitsenud suurematega, et see rull olevat vaid temale mõeldud. Õnneks lahtus see ülbus ja nüüd saavad ikka teised ka sealt ampsu. Kuna tall ei ole soojustatud, siis on kõik kogu aeg paksude tekkide all, aga vähemalt on õhk puhas ja tall puhas jne. Läheb aega harjumiseks, et ei tee enam ise bokse, ega sööda. Korraliku treenimisega on lood natuke kehvad, aga vähemasti on ümberringi ilus loodus ja lootus on, et ehk varsti saab ka sõiduplatsi. Missule soovitas Raili anda leotatud linaseemnegraanuleid, aga küll jah talle need maitsevad.. jätab kõik odra ja graanulid järgi, ainult porgandid nopib seest välja. Tutkit vasja.
Kolmapäeval käisime hobustega jalutamas metsas, olin Vandaaliga, Raili Utopiega. Reedel käisime kordetamas Utopiet ja Larghettot ja pärast läksin Missu ja Vandaaliga veel natukeseks metsa jalutama, Missul istusin sadulata seljas, Vants jalutas järgi. Täna käisin Larghettol seljas, ei paanitsenud ega midagi, ette tegin kordet, seljas sammu-traavi. Siis läksin Vandaaliga põllule sõitma. Hästi palju loomajälgi oli igal pool. Kuna lumi oli üsna paks, ei saanudki palju teha, kuni ta niiskeks läks kaelalt. Tõin Roosi ka talli, ta läks Missuga ja mina Utopiega. Alguses läksime teed mööda ühe vana kanala juurde, aga seal ei saanud üldse midagi teha, U. vahtis jänes püksis igat asja, mis talle vöörana tundus, seega läksime tagasi karjamaale, seal oli ok. Jube suure fuleega hobune ja traavipikendus oli üle kõige. :D
Esmaspäeval käis Reimo ka oma uue koduloomaga meil külas. Niii armas väike koerapoeeg.

I nearly left the real me on the shelf.

Viimati kurtsin, et Missu ei taha väga liikuda, järgmine trenn peale seda oli totaalselt vastupidine. Natuke hüppasime, oi kus poni läks elevile. Üldse traavis oli ka palju lahtisema liikumisega ja nii õnneks siiamaani kõik korrad. Paar korda tegin jalavahetusi ka, ja tema kohta üllatavalt edukalt. Vandaaliga on need ka paremad, kui olid enne vaatamata sellele, et ei ole nendele veel suurt rõhku jõudnud pöörata. Praegu tegelen rohkem põhilisemate asjadega, et nad liiguksid suurelt ja impulsiga + sujuvad üleminekud. Vandaali üle mul on selle koha pealt praegu üsna hea meel, Missu vajab veel tööd kõvasti, no mitte, et Vandaal ei vajaks. Ükspäev käisime Triinu ja Kuvvatiga ka maastikul. Põhiliselt jalutasime ja ma külmusin täitsa kringliks, ometi olid plusskraadid.
Täna tegin Missule natuke Pessoad. Oleks natuke kauem teinud, aga hakkasin jälle külmetama ja vihma hakkas ka sadama. Vandaaliga hüppasime jälle traavis, ma isegi ei karda enam seda ja meetrit nii tulla pole enam probleem. :) Üldse pole ilmatuma aeg hüpanud ja ma ei kujuta ette, millal see kord tuleb, kuna üksi ma hüpata ei taha.(ilma treeenerita). Ehk siis, kui oleme kolinud. Finally. Loodan, et see juhtub varsti.

Jutt tuleb homme. :)

Kreisi

Läksin täna Vantsiga sõitma. Finally üle 3 nädala. Kohe alguses oli vääga imelik seal seljas olla. Läksime välja karjamaale. Poole tee peal hakkas ta jälle nalja tegema, tõusis püsti ja enam edasi ei lähe, siis pani pea alla ja galopis talli poole ajama. Natuke kõhe oli küll. Siis läksime ringiga. Kui traavi tegema hakkasin, oli tunne veel imelikum. Nagu täitsa suure hobusega sõidaks ja oii kuidas ta lendas. Nii suurelt jooksis, pole enne sellist asja olnud. Kogu aeg läks ise edasi, pole kordagi teda trenni jooksul pidanud säärega teda sel eesmärgil sorkima. Galopp oli ka nii mõnus. :) Palju ei teinud, 10 min traavi ja 5 galoppi, muidu äkki homme lihased valutavad võimiskit. Pärast seda oli Missuga ikka päris masendusttekitav sõita. Viimased paar trenni on ta täiielik uimerdis olnud. No ta ei tee nagu aegluubis aga sammud on niii lühikesed ja kui ma talt suuremat traavi nõuan, siis ta hakkab pahandama ja tagumikuga vehkima. Nii vastik sellessuhtes, et ma ei taha temaga riidu minna ja ta peale vihastada, aga samas ma ei talu seda, kui ta ka niimoodi uimerdab. Tegin temaga sama lühikeselt. Tundsin, et asi seekord paremaks ei muutu ja vihma hakkas ka kallama again.

Kõik asjad on meil siis, kuni meil neid pole, ja me kaotame nad kohe, kui saame

Eile sain lõpuks jälle sõitma, peale viit päeva, mis jäid vahele nii ilma kui ka muude tegevuste tõttu. Peamiselt siiski ilma, kuna suht 24/7 sajab ja ka eile tegelikult sadas, kui sõitsin. Esimest korda ratsutasin prillidega, kuna minu pisikearmas kutsikakene sõi minu läätsed ära. Selline armsakene on ta jah. Ja vihmaga on ju eriti vahva prillidega sõita. See selleks, aga Missu oli üsna ok isegi. Parem külg on tal ikka kehvem. Tegime sääre eest astumisi nii traavis kui galopis. Galopis ma pole temaga varem teinud, alguses ta ei saanud kohe pihta, mida ma talt tahan, aga isegi natuke tuli välja hiljem. Läksime taha karjamaale, kuna plats on üpris märg. Vandaal oli ka meiega kaasas. Kui me äkki ta juurest ootamatult ära kadusime, hakkas hirnuma ja täie pasaga galopis otsima. Muidu lonkab, aga siis nagu polnud midagi aru saada. Eks ta on selline segane ka, et võib endale haiget teha, ta väga ei hooli, kui midagi pähe võtab. Ta sai nüüd ühe kuuri equipalazone'i ka. Tükk aega ei olnud paranemist näha, kui nüüd siis lõpuks, kui kuur läbi sai. Ausalt, see hobune on mulle päris mitu halli juuksekarva juba juurde tekitanud oma pideva haige/puruks/paistes/katki/lonkava olemisega.

Money can´t buy you a time machine.

Eelmine nädal läks ratsutamise kohalt natuke untsu- esmaspäeval tegin Vandaaliga, kes oli väga-väga hea, siis vahepeal polnud üldse aega ja pühapäeval sõitsin Missu lõpuks ära üle pika aja. Laupäeval olime tüdrikutega mandril ja õhtul sain teada, et Vandaal käib kolmel jalal. No jess tõesti. See hobune lihtsalt oskab. Mõtlesin, et kui esmaspäevaks paremaks ei lähe, helistan Tiidule. Aa ja asi on sellepärast imelik, et väliselt pole jalal mitte midagi viga- ei katki ega paistes. Nothing. Tänaseks on jalg tunduvalt parem juba, aga siiski hoiab seda.Väga veider igatahes. See nädal esmasp.-teisip tegin Missuga ja siiamaani on mingid pasad ilmad olnud ja homme lubab ka mingit tormi, aga äkki nv on helgem. :)

Pildid on telefoniga tehtud, seetõttu ei kannata eriti vaadata, aga midagi ikka.

Ma lihtsalt ei saa üle, kui heaaa Vandaal täna oli. Nagu super. Keskendusin jälle üleminekutele ja lõpuks olid need juba täiesti rahuldavad. Jooksis ise piisavalt suurelt ja mõnusalt ette alla. Ammu-ammu pole nii olnud. Võib-olla mängis selles rolli ka pikem stekk, mille kätte võtsin. Üldiselt selle käes hoidmine teeb teda energilisemaks. Traavihüppeid tegime ka, tulime lattaeda kuni meeter. Ette panin kavaletid, et samm klapiks. Muidu kipub 1-2 fuleed enne takistust galoppi tõusma. Pärast tulime galopis penerolli. Üsna kitsad vahed olid ja kuna ta hirmsasti hakkas kiirustama, siis põrkas mõnusalt. Nii, nagu ta täna penerollile peale sõitis(või mina sõitsin, ma ei teagi), peaks igale tõkkele sõitma. Hobusel on olemas impulss, ratsanik vaid reguleerib seljas ja laseb minna. Nii hea lihtsalt oli. Muidu veel see nädal tegin üle ilmatuma pika aja neile mõlemile P. süsteemiga kordet ka. Missu oli nii särtsu täis, ainult tegi rodeot :D Missuga tegime ka täna. Paremale on raske, tahab õlaga sisse vajuda ja ma ei suuda piisavalt sisemisele jalusele toetuda. Penerolli tulime ka. Mul polnud mõtet seda kõrgemaks pannagi, hirmus varuga hüppas ja hästi kiirustades. Millegipärast ta süsteemide ja penerollide vahel kogu aeg väga kiirustab. Aga hea oli. :)

Ma arvasin, et esimene trenn peale rautust V.-ga tuleb üsna pöörane, aga vastupidi - tüüp oli rahulikum, kui tavaliselt. Igav :D. Ükspäev proovisime hakamoore, eriti vahet ei olnudki, kui ainult viis kaela hästi ette ja alla. Üleeile käisin maastikul mõlemaga. Missu suutis traavis mind üsna närvi ajada- no lihtsalt hobune ei liigu. Tagasitulles, kui galoppi tõstsin, lõi kaks korda tagant üles ja pani sellise kihutamisega talli poole, et mul hakkas täitsa hirm seal seljas. No niimoodi ta pole kunagi kihutanud. Ausalt. Ma olen temaga isegi natuke hüpanud ka, hästi ekstaasi läheb kohe :D
Võtsin Krisselt viimati ühe koti subli ürtidega müsli, et vahelduseks natuke anda. Vandaalile hullult maitses see, Missule aga üldse mitte. Missule aga näiteks maitseb kapsas jälle, samas Vandaal seda väga isukalt ei söö. Sellised tibid siis.

Väga kiire on olnud. Vandaal kaotas nädal tagasi raua ja 2 nädalat tagasi hakkas see loksuma, mispeale ma loobusin temaga trennitamisest kartes, et raud alt kukub. Kasu sellest küll suuremat polnud, kihutas nagunii ringi nagu pöörane, üle kivide ja kändude. Üllataval kombel valutama hakkas tal kabi alles täna õhtul, mil just Reimo tuli. Samal ajal olen Missuga rohkem tööd teinud, käisime laupäeval Annikese trennis ka. Oeh, selle minekuga oli ka ikka paras jama. Kõigepealt ei tahtnud Missu peale minna. Ta pole kunagi niiviisi vastu hakanud. Lõpuks natuke hirmutades läks. Õnneks on ta nõrga närviga hobune. Siis aga ei läinud Triinul Kuvvat peale :D Lõpuks läksime tõime Raililt suurema treileri, kuna poiss viskas kogu aeg pea üles ja arvas, et minu treiler on tema jaoks veidi liiga väike. Teise treleriga ka jonnis, aga viimaks ikka läks. Siis oli trennini juba ainult kusagil poole tunni ringis jäänud. Jõudsime. Laenasin Krisselt kohe pika steki, teades, et ta nagunii hakkab alguses uimerdama, aga kohati traavis hoopis kiirustas liiga. Õigemini mina kiirustasin ja tema järgi. Probleemne on olnud tal asi külgedega- kipub sisse vajuma. Pidin sisemise käe korra kõrvale tooma ja tugevalt säärega suruma, samal ajal välimine ratse ei ole pingul. Aitas. Mul pidavat parem säär see laisem olema. Rohkem pean sisemist jalga pikaks sirutama ja jalusele toetama. A. arvas, et Missul on traavi natuke raske teha, ütles, et ma peaksin enne trenni 10-20 min sammu kõndima. Galopp oli tal seal minu suureks üllatuseks ülihea! Mõnusalt liikus, kohati küll suri välja, aga seda sai kiiresti parandada. Minu jaoks kõige uskumatum asi oli, et ma sain hobuse galopist sammu, ilma, et ma oleks ratsmete või jalgadega survet avaldanud. See oli tõesti vau tunne. :D

Tegelikult ei ole asjad üldsegi hetkel nii roosilised, aga siinkohal ei tahaks sellest hetkel rääkida.

Vandaal läheb iga trenniga tublimaks. Viimati tegin jälle palju üleminekuid. Lõpuks nii, et mõned fuleed galoppi ja siis sammu, väga hästi hakkas kuulama inimest ja ei visanud kordagi pead üles. Nii mõnus oli sõita! Üldse ma olen tähele pannud, et teen temaga viimasel ajal vaid ratsastust, noh maastkul käime ka muidugi. Aga nii palju motivatsiooni annab, kui sa näed et hobune hakkab üha enam toimima.
Laupäeval käis Roosi Missuga sõitmas. Seletasin, et tuleb kohe talle selgeks teha, et peab liikuma hoogsalt ja edasi. Jälle hakkas alguses iseloomu näitama ja vastu punnima, lõpuks jooksis juba väga ilusasti. Isegi galoppi tegid. Siiski on tal veel suur puudus edasipürgivusest. Tahtsin samal ajal Vandaaliga sõitma minna, aga ta oli enda jalale kuidagi viga teinud. Kui karjamaalt ära tõin, pole midagi viga olnud, aga poole tee peal järsku Missu ehmus millegi peale ja pani ajama, Vandaal järgi. Võib-olla venitas endal välja midagi. Väga õnnetu oli, sirutas haige jala ette ja näitas mulle seda, vaene laps. Järgmine päev oli tal see jalg alt paistes. Määrisin saviga, panin paberi ja pinde ümber. Kui ära võtsin, oli paistetus all. Vaatab, mis nägu ta täna on.

Eile käisime Vandaaliga krossirajal rallimas, julmalt vägev oli. Seal on sellised üsna järsud mäed, sealt galopis alla tuhisedes oli mõnusat adrenaliini tunda. Ta läks ise ka hästi ekstaasi, tahtis kihutada kogu aeg. Kurve me ainult väga hästi võtta ei suutnud, libisesime pidevalt välja. :D Igatahes mina olen seda meelt, et koos hobusega peab lõbus ka olema, mitte iga trenn vaid platsil nühkima, see annab palju juurde. Missuga sõitsin ka. Püüan temaga iga trenn hästi palju edasi ja sammu pikemaks sõita, kohati toimib juba täitsa enam-vähem, teinekord ei saa üldse aru, mida ma temast tahan, või siis teine asi, et ei taha aru saada ja hakkab mulle vastu jonnima. Selle võrdluseks kui ma täna Vandaali valmis panin, tuhises ta alguses galopis, hiljem pikas, ilusas traavis meist mööda, saba püsti. Vot kui ta nii trennis ka suudaks teha, oleks küll super. Ma natuke kardan, et äkki on sadulas asi.. aga samas minu silma järgi on see okei. Igatahes kui Ingrid peaks millalgi veel passitama tulema, tahaksin näidata. Kindluse mõttes.
Täna tegin kiire pooletunnise trenni, kuna kiirustasin tööle, aga hobune oli päris hea. Teen palju üleminekuid sammule, nii traavis kui galopis, et tagant töötama hakkaks, mida ta isegi veidikene juba teeb ! Ma olen Vandaali näitel nii head tõestust saanud sellele, et hobuse liikumine oleneb ratsanikust. Hobune on ikka praegu hoopis midagi muud, kui aasta tagasi. Galopist sammule üleminekul toob veel lõua ette, aga vähemalt ei viska pead üles. Traavis ta on juba üsna hea. :)

TIHS oli väga lahe, nagu alati. Vaatamata sellele, et meil olid päris pikad päevad- iga päev pidime kusagil 7:15 kohal olema ja tagasi korterisse jõudsime 10 ja 11 vahel ja oh neid dušijärjekordi siis :D Viis tüdrukut ühes korteris pole naljaasi. Kõige vägevam oli see, kui üks hommik Gita mingi hull äratus hakkab röökima, ajab kõik üles, aga tüüp ise magab rahus edasi, kuni telefon ise vait jäi. :D Oleks mul ka nii sügav uni noh. Tagasitulles sai ka väga palju naerda, kui kõik nii üleväsinud olid, et ei teadvustanud endale eriti, mida teevad :D
Igatahes on Vandaali jalg ilus nüüd, aga tänu uuele töökohale ei ole see nädal väga oma kallikestega midagi teha saanud. Kell 12 päeval pidin tööl olema, teisipäev-kolmapäev käisin enne tööd veel tallis ka tööl ja sain ükspäev linnas veel kiiruseületamise eest trahvi, nii tore. Selline kiire aeg on praegu. Aga kui pole raha, siis ei saa ka hobuseid pidada..
Aa, ja homme toon hobused Kõljalast Haamsesse jälle talvituma, ehk kevadel tagasi. :)

vigased

Asjad on praegu natuke kehvasti- Vandaal suutis ennast jälle mingi orgi otsa hõõruda ja jalas on järjekordne auk. Sai antibiootikumisüste, aga jalg on ikka ülevalt alla välja täiesti paistes. Seega jäi meil orienteerumisele minemata, kurb. Mina suutsin aga vikatit teritades oma sõrmest peaaegu ilma jääda, seega tunnen ka ennast üsna kasutuna hetkel. No vähemalt juhtusid need õnnetused korraga. Oleme positiivsed. Õnneks on aga Missul jalad praegu head. Enne sõrme lõikamist sõitsin temaga mitmed korrad ja ta on väga tubli. Isegi hakkas tema väikeses mandariiniajus tekkima mõte oma samme natuke venitada ja selle kallal me oleme tööd trennides teinud ka. Lõdvestas ja jooksis ka hästi. Vähemasti seljast tundus nii. :)
Ma loodan, et minu sõrm suudab natukenegi paraneda, et TIHS'il lillepotte tassida saan. :D

Aive trennid

Laura tehtud pildid

Sellel nädalavahetusel käis meil Aive trenni andmas. Laupäeval hüppasime natuke väikest rada, seotud vahedega, kõrgeks ei pannud, kusagil 110 ringis oli. Alguses ma ei saanud teda piisavalt tagant ratsme peale jooksma, seega esimene katse väga ei õnnestunud. Teist korda, oli parem, kuigi vahed jäid meil ikka suhtkoht ebamääraseks. Näiteks oli seitsmene vahe, kus pidi tagasi hoidma. Madalaid saime ilusasti tuldud, aga arvasin, et kõrgema peaks kuuega tulema, muidu ronime liiga alla, seega peale lattaeda sõitsin edasi, siis oli paar fuleed veel järgi, mul tekkis paanika, kuna kuuega siiski tulla ei oleks saanud ja seitse oleks samas paljuks jäänud. Okei, jäin ootama, kui hobune pani siiski kuuenda fulee järgi õhku lendu ja ma olin nagu jahukott seal seljas ja karjusin- minee pekki :D Mingid võõrad inimesed olid ka seal aia ääres just vaatasid. No eriti tore. See ei olnud muidugi ainus lend, mida ta mulle tegi, aga kõige hullem küll. Lõpuks sain ta ilusasti jooksma ja tulime üksikut okserit. Nii hästi paar fuleed enne läks ise peale, pidin ainult istuma. :)
Pühapäeval tegime pika soojenduse. Aive arvates on ka Vandaal paremini jooksma hakanud, jumal tänatud, lõpuks. Tegime sääre eest astumisi. Põhiline viga minul on, et ma hakkan esimese asjana kätega toimetama, kõigepealt peab säärega tööd tegema ja siis kätega. Ja nt vasakule lükates, peab vasakule ratsmele press tekkima. Galopis tegime harjutust, et hobust tagant peale jooksma saada- paine väljapoole, siis jõuliselt edasi, paar fuleed paindega ja siis otseks. Paar korda tuli meil see päris välja isegi, hakkas tööle küll. Ja kui hobuse nii korralikult galoppi jooksma saab, võib hakata mõtlema koonduse peale. Minu probleem on ka selles, et ma pidin ise jube kange olema seljas ja tänu sellele, muutub ka hobuse allüür. Ja samamoodi ka pidev sääre surve on vale, vahepeal pean jalad lõdvestama ja laskma hobusel ise joosta.
Siis Aive pani meile penerolli üles ja traavihüppe. Peneroll oli alguses rist-rist, pärast rist-lattaed. Traavis tulime väikest okserit, kahe traavilatiga ees. Jah, alguses oli see okser väike, pärast tõstis tagumise lati meetrini, üsna kriipi oli tulla. Üksi poleks kindlasti nii julgenud. Hästi oli tunda, kuidas mingi 7m enne, hobune hakkas ise minema jälle, aga hüpped olid küll sellised, nagu esimest korda oleks seal seljas. Väga veider tunne :D
Gitaga plaanime laupäeval orienteeruma ka minna. :)

and in the end there's only love

Üsna segased olud on hetkel. Masendusttekitav on see, et ees on tulemas talv ja asi jääb suht seisma jälle. Ruilasse oleks tahtnud minna homme, aga pole kellegagi koos minna ja üksi on päris kulukas.. Pole mingit eesmärki(võistlust), mille nimel praegu pingutada, mis tekitab ka nördimust hetkel. Aga samas on hobune hea. Ma loodan, et ka mina olen palju parem, kui kevadel. Kui varem traaviosa trennis oli minu jaoks mitte kuigi meeldiv, siis praegu on see täiesti nauditav. Hobune liigub absoluutselt teistmoodi, kui varem. Ta on edasipürgiv, mis on põhiline. Tänu Gerlele on meil muutunud ka üleminekud palju paremaks. Tööd on muidugi veel kuhjaga, aga kui on keegi, kes kõrvalt vaatab ja nõu annab, on see väga-väga suureks abiks.

Annikese trennid

Meil käis jälle Annike külas. :) Esimene trenn ta oli nii üllatunud, et ma sõidan hooopis teistmoodi, kui kuu tagasi, mil ta esimest korda käis. Ma arvan, et suurt rolli mängis selles ka see auk, mis jalas oli. Ma ei julgenud hobuselt midagi nõuda. Traavis ma sain ta liikumise päris heaks juba, ainult minu parem käsi käib hoopis oma rada. Keerab randmest ennast sissepoole ja kaardu. Ise kipun kergendades liikumisest maha jääma. Tegime üleminekuid nii, et vaatasime ise taevasse. Selle mõttega, et ma ise enne hobust minema ei hakkaks. Õppisime hobust tagasi võtma nii, et kätega midagi ei vusserda ja isegi hästi tuli välja. :) Galopis pani ta mul jaluse päris pikaks ja käskis puusad ja kõhu rohkem ette viia ja jalad hästi enda alla, nii hea oli sõita :) Ühesõnaga saime jälle palju targemaks ja ülds eväga vahvad olid need kaks päeva vaatamata sellele, et olin ka hommikuses tallitoimkonnas ja pääris väsinud praeguseks.
Missul kallikesel on ka jalad juba väga head. Laura käis temaga ka trennides ja teeb ilusasti galoppi ka juba :)

TS Karikasarja Finaal

Jubee vastik oli hommikul nii vara ärgata.. Kuna ajakava pandi netti alles pool 11 õhtul üles, siis tekkis meil väike segadus, mistõttu Laura ärkas minu kõne peale, et ma olen kohe tema juures :D Jäime veidi hilja peale oma asjadega, aga tallis läks kiiresti ja jõudsime õigeks ajaks praamile. Ühe pisikese traavlitüdruku võtsime ka kaasa- müüdi mandrile. Paarkümmend km saime Virtsust sõita, kui järsku käis pauk ja treilerikumm oli puruks. Millega terava otsa olime sõitnud, mõnus auk oli sees. Korra tekkis kerge närv sisse, olime suht metsavahel, kus maju ka polnud. Siis Merra ütles, et ta on näinud, kuidas vahetatakse, et proovime. Polnudki midagi keerulist. Laura muudkui väntas treikut üles ja Merra kruttis uut alla- saigi korda. Kohale jõudsime normaalsel ajal. Esimene rada tundus päris normaalne. Olin seitsmes. Kuna mitu võistlejat oli vahelt ära jäänud, hüüti minu nimi ootamatult kiiresti, seega olin teinud ainult 5 hüpet, aga mis seal ikka. Sõitu kahjuks filmida ei saanud, mälukaart unus koju (loll Liina), aga teised arvasid, et oli ilus. Korra panin küll suht pange, aga muidu oli hobune hea. Tegi okseritel hulle lende paar korda jälle. Kahte takistust jäi hullult vahtima, aga kannuse abiga surusin ikka üle. Nagu väikesel hobusel ikka, jäi meile üks vahe natuke suureks, kus teised tulid normaalse viiega me uhasime nii palju kui torust tuleb ja tulime ka ilusasti viiega ära. Siiski kiirusparkuur ka. Kuigi sõidu ajal ma millegipärast ei mõelnud, et sõit kiirusele on. Võib-olla sellepärast, et enne mind pole keegi kiiret aega ette sõitnud. Ühesõnaga lõpuks jäime viiendaks aja poolest. Paul võitis. Nagu alati, eks. Aajaa, vahepeal, enne kui soojendusele läksin, tuli hulllu padukat ja mul oli 0 vihmariiet kaasas ja hobuseteki jätsin ka loomulikult maha. Tuulepea nagu ma olen. Päris külm ilm oli üldse seekord. Saaremaal oli päike paistnud ja väga palav olnud hoopiski. Siis teine sõit, samuti kiirusele. Rada oli päris lakke pandud ja keeruline ka, palju kohti, kust lõigata. Esimene oli reklaamlapakaga okser, mida ta juba eelmine kord vahtis. Seekord paistis sinna veel päike peale ja oli üsna `rahvasse´ hüpatav. Seal ta hüppas kõrvale ikka mitu-mitu fuleed enne, kui ma oleks osanud kartagi. Hakkas jälle oma lolli mängima seal, teise katsega ilusasti üle. Kolmandale läks meeletu kihutamisega. Ma lihtsalt ei suutnud teda tagasi hoida. Õnneks tuli paar fuleed enne takistust meelde säär ka peale panna. Neljas oli okser, mida sai minna ka suurema kaarega, aga viimase hetke taju ajel ma ei tea miks, ma keerasin ta varem ära, ei sõitnud kurvi korralikult läbi ja enne takistust ma kaotasin oma otsustusvõime täielikult, ehk siis tõrkusime.
Aga pole hullu, esimene sõit oli vähemalt hea :)

: )

(Laura pildid)

Täna sain üle pika aja hobustele kastitäie porgandeid viia. Eriti hea isuga sõid ka neid. :) Tõin Vandaali karjamaalt sisse, andsin talle leiba ja porksi ja läksime sõitma. Plaanisin võimelda täna, panin kolmese penerolli valmis enne. Kõigepealt tegin poolistakus traavi natuke aega(Annike käskis meil teha poolistakut 10min päevas, et saada ilus hüppeistak ja tugevdada selga. Ma teen nt 5 alguses ja 5 lõpus), siis panin ta korralikult liikuma ja pikendama. Niii tublisti pikendab juba, tundub, nagu talle endale ka meeldiks see, läheb hästi elevile kohe :D Siis galopp. Oli täitsa ok. Alguses tulime vähe madalamat penerolli, hiljem panin kõrgemaks, et rohkem ennast õlast tõstaks, ise lasin eest ratsme vabaks. Tublisti pingutas. Lõpus tulime veel üksikut takistust traavis, et taguotsa jällegi natuke treenida. Mõnus trenn oli. :)
Missu tundus hiljem sisse tuues päris reibas, seega mõtlesin proovida temaga natuke teha midagi. Panin nööri kaela ja läksin platsile. Traavis ei tundunud mingit käiguvahet, ilusasti liikus edasi. Vaatamata sellele, et ainult nöör ümber kaela oli, keeras, peatus ja taandas ülihästi. Supertubli oli. :)

SMV

(Laura pildid, v.a. esimene)

Põhimõtteliselt pärjati meid laupäeval Saaremaa meistriteks Vandaaliga :D Tegelikult oli üsna jama, et me ainult kolmekesi võistlesimegi- koos Gita ja Martinaga. No mis seal ikka. Hommikul läksin juba kaheksast talli, tegin toimetused ära, viisin Deviluxi linna, siis tagasi Vandaali ja Gremi transportima. Kohale jõudnud, krihvid alla. Meil oli aega, seega saime madalaid sõite vaadata. Sain Roosi peale karjuda :D
Soojendus oli mõnus, ilusasti toimis, väga hea oli sõita. Kusjuures ilmaga meil väga vedas, isegi liiga palav oli, seega palju ei hüpanud ka. Rada ise järgmine: lattaed- tagasipööre, okser-tagasipööre kolmene süsteem- lattaed 7.3m lattaed 10.5m okser-tagasipööre kaare peal 3 takistust- lattaed aia ääres- keskel okser-teise aia ääres lattaed(see tuli mul esimeses voorus maha, samm ei klappinud ja tekkis ratsaniku ja hobuse vahel arusaamatus), siis tagasipööre ja lattaed, jälle tagasi ja aia ääres okser ja kaarega viimane lattaed. Ega ma ausalt öeldes eriti sõidust ei mäleta, nagu ikka, aga hobune oli hea. Mul läks ainukesena nii õnnelikult- Gita tõrkus neljandal takistusel välja ja Martina lõpetas 20kp-ga. Mõnda takistust tõsteti ja teine voor. See vahe, kus lattaia maha tõmbasin, sõitsin rohkem edasi ja klappis. Tuli puhas sõit. I kohale oli välja pandud 100 euri, ilus punane tekk ja kotitäis Subli sööta. Kõik need asjad läksid just asja ette. :D
Pühapäeval tegin talle Pessoa kordet, eile käisime maastikul ja täna puhkas. Homme võtame jälle tõsisema trenni ette.
Ja edasi plaanime minna 10. Säreverre.

Missul nagu vahepeal olid jalad paremad, aga siis järsku lonkas 2 päeva ühte tagumist jalga. Paistetust, ega haava kusagil pole. Kolmandal päeval aga oli see juba jõudnud paiste minna. Määrisin saviga kokku ja panin paberi ja pinde ümber. Läks alla. Eks näis, mis ta homme teeb, loodan kõige paremat. :)

Reinu Kapp ?

(Laura pildid)

Olin täna tallitoimkonnas. Ehk siis kaheksa paiku talli, hobustele süüa natuke, õue lasta, boksid teha ja lõpuks õhtused heinad/ söödad ette. Lõpetasin suht vara, kusagil 11 ajal. Kuna öö läbi oli kallanud, otsustasin mitte Reinusse võistlema minna. Nagunii olin registreerinud ennast esialgselt ainult 115 parkuuri, mis jäi ka ära, kuna me Gitaga olime ainukesed sõitjad : / Väga masendusttekitav, et Saaremaal niiii vähe võistlejaid on. Nonii, igatahes Krisse ütles eile, et tule 110 ikka. Seal on plats üsna alati väga vajuv ja mudane olnud, mistõttu leidsin paremaks seekord tõesti vahele jätta. Pidime koos Gitaga minema, tal asjad pakitud ja värki, aga otsustas siis ka mitte minna. Äkki hakkab veel tõrkuma ja pole elutähtis võistlus ka. Läksime Gita ja Lauraga lihtsalt vaatama. Jõudsime täpselt 90 soojenduseks. Aitasin Kertut natuke. 90 sõidetud 4kp-ga, julgustasin teda ikka 110 ka minema. Läks : ). Vaatasime rada kõik koos ja soojendus ja sõit. Polnud väga hullu esimese 110 kohta. Said teise koha. Ainult 3 võistlejat oli.. jälle. : / Igatahes siis Triin mõtles ka pärast seda rada proovida Kuvvatiga. Arvas, et võistlussituatsioonis ei taha, et ei oska : D Ah, mida iganes. Vaatasime teda Gitaga. Viimased soojendushüpped tulid mõnusad, kui hobusele rohkem impulssi sisse süstida. Siis rada. No mida. 99% hüpetest olid nagu pääris kaugelt ja hobune totaalselt ise pikendas fuleed enne takistust. Pärast tuli välja, et ta ise ei vaadanud üldse takistust, ainult kaugele taha, et hobune ise valiks. :D No tehke järgi.
Läksime sõime seal veits( seal võistlustel on iga kord traditsionaalne laud kaetud) ja koju oma ponudega sõitma. Ega ei viitsinud küll eriti. Õnneks oli liivaplats üsna sõidetav. Panime sinna penerolli ja üksiku lattaia, mida tulime lõpus mõned korrad traavis. Võimlesime natuke ja panime penerolli okseriks. tulin seda paar korda sirge pealt ja siis paar korda väikesest pöördest viltu. Nii tubli oli : ) Nojah, ega see okser suur ka polnud, kusagil meetri ringis. Me isegi oleme traavipikenduse natuke selgemaks saanud, ainult et rütm meil ei taha säilida. Pärast vaatasin, et tal on tagumine ots ka veidi rohkem tööd tegema hakanud- päris higine oli sealt. Tobe auk jalas ei ole enam nii sügav, aga vastikult nõretav ikka.
Aga muidu oleme ikka liivaplatsil trennitanud, niii mõnus on seal sõita. Ei tahagi hüpata enam :D Ja neljapäeval käis meil Raili trenne andmas.

auk ja trennid

No tõesti, Annike tuli laupäev-pühapäev meile trenne andma ja me suutsime omale karjamaal just reedel mõnusalt sügava augu õlga saada. Alguses ei saanud midagi arugi, tõin ta karjamaalt sisse, helistasin Reimole, et küsida, millal meile jõuab. Poole jutu pealt nägin teiselpool mööda jalga jooksvat vereniret. Päris ära ehmatas küll. Hästi palju pesime seda, Krisse kohe helistas arstile ja tõi kapist palju rohtusid ja hakkas meid tohterdama. Õnneks ei ole see auk eriti liikuva koha peal, seega andis pärast temaga maastikul veel käia. Reimo hirmutas, et homseks on kindlasti pool jalga paistes.
Kui hommikul talli läksin, oli paistetus alla vajunud ja põlv oli ka suht jäme. Nii hull, kui ma kartsin, asi siiski polnud. Lasin teised kõik õue, jätsin ta sisse, et veel pesta ja rohtu peale panna. Nagu arvasin, läks ta boksis päris lolliks ära ja hakkas jubedal kombel tammuma. Okei, jalg siis väga valu õnneks ei põhjusta, lootsin, et pasitetus liikudes alla ka läheb. Päris nii, nagu tavaliselt me trenni teha ei saanud, kuna veidi ebamugav tal ikka oli. Sain käte asendi enam-vähem endal õigeks ja muud tarkust juurde. Harjutusi erilisi ei teinud, ei lubatud meil ainult mööda rada enam sõita. Mitte kunagi :D
Järgmine päev oli jalg veidi parem, aga samamoodi, ei pingutanud üle. Annike kiusas meid poolistakuga, mida peaksime igapäevaselt trennides kasutama, et hüppeistakut parandada. Sõitsime üle lattide ja õppisime hobust lihtsamini pöörama. Missuga proovisin ka sõita. Veidi ebamugavust tunneb traavitades, seega ei kiusanud teda sellega palju.
Olen pettunud, et ei saanud korralikult sõita. Tegelikult arvasin üldse nendest trennidest natuke rohkem juurde saada, aga mis seal ikka.

pildid

Laura tehtud : )

Nonii, üldiselt võib öelda, et ratsupäevad möödusid edukalt. Okei, oleks võinud siiski ka mingile auhinnalisele kohale saada, aga siiski. Reedel oli Saarte karika finaal, otsustasin seal mitte 115 sõita, kuna punkte mul nagunii suurt polnud ja kavatsesin hoida teda rohkem laupäevaks ja pühapäevaks. Laupäeval sõitsime 115 ja 125. Õnneks oli Aive ka kohal ja aitas meid väga palju soojendusel, Kätlin samuti. 115 parkuuri vaatamise ajal hakkas ulme padukat sadama, täiesti ligedad olime lõpuks. Läksime varju alla, siis tuli meelde et meil ju varustus ka väljas. Tulime kastiga autoga ja kõik asjad olid kastis ehk siis vihma käes. No tore küll. Hobused samuti. Õnneks jäi meie sõidu ajaks vihm järgi ja Laura tarktüdruk oli meie sadulad kähku autosse visanud, kui sadama hakkas. Kui hobuseid aiast tooma läksime, olid nad mõnusalt sopa sees püherdanud ja Vandaali patsidest polnud enam midagi järgi. Me panime nad aeda, kuna jõudsime võistlustele 2 tundi varem, kui oleks pidanud, sest Gita vaatas 110 algusaega valesti :D . Esimene sõit oli meil ilusasti puhas, suht normaalne aeg oli ka. Hobuse seljast tundus, et teise osa sõitsime parajalt kiiresti, aga pärast video pealt vaadates oli arenguruumi veel küll. Kokkuvõttes jäime seitmendaks. Viimane sõit algas alles 20:40 :D Esialgse plaani kohaselt oleks pidanud sel ajal juba vaikselt Ott esinema hakkama. Aga 125 oli ikka pääris kena suur rada ja häesti palju oli tagasipöördeid ja okserid olid toredad laiad. Üritasin selle peale mitte möelda, vaid lihtsalt sõita ja ta tagant liikuma saada. Juba esimesele sõitsin liiga alla, latt kukkus, kolmas takistus oli suur okser, mis oli üsna väikesest pöördest ja sealt suutsime kaasa võtta ka lausa ühe posti. Video pealt vaadates pärast väga hull lend igatahes. Ülejäänud oli puhas. Vähemalt sõitsime läbi ja ei olnud sellist kaheldavat hetke. Täna oli mul 110 ja 120. 110-nes ühes kuueses või seitsmeses vahes ei hoidnud teda piisavalt tagasi ja tagumine lattaed tuli alla. 120 oli ka päris suur rada võrreldes 110-nega. Okserite vahele oleks kaks hobust ära mahtunud :D Enamus takistusi läks päris kaugelt lendu, esimene alla jälle. Millegipärast ma sellest sõidust ei mäletanud pärast nagu mitte midagi aga uuesti vaadates tegi korralikud lennud kohati, kena oli vaadata. Eelviimane oli süsteem, okserile läksime liiga kaugelt, vahe oli veider ja teise takistuse latt tuli alla. See vähemalt oli siiamaani kõige õnnestunum sõit. Nii mugav oli, tundsin, et hobune ise läheb, endal oli tunduvalt lihtsam seal seljas olla.
Muidu võistlus üldse oli väga hästi korraldatud, iga parkuuri vahel oli showprogramm jne. Väga hea elamuse sai igatahes. Aa, ja reede õhtul proovisime Marise innustusel Popstariga sõita. Meid vaadati ka väga imelikult kogu aeg, et mingi kari tüdrukuid sõidab suure kastikaga võimidagi sellist vist. Pärast võistlustelt ära sõites ka kõik vahtisid imelikult, siis seal telkide juures mingi tädi jalutab konkreetselt meile auto ette, pole absoluutselt vaadanud. Roosi karjub- me oleme autoga ! Mispeale teised ümber naerma hakkasid, aga too tädi pole ikka reageerinud. Ikka leidub igasuguseid. Aga jah, väga vahva üritus oli taaskord. :)

Jess, Vandaal kaotas täna jälle raua ära ja Reimo on Lätis ja Jaagup ütles, et temal ei õnnestu seda enam sinna jala külge saada(armas kompkabi). Ja Missul on sellest öösel õues olemisest(nad olid siis teises koplis) jalad hellaks läinud..
Unustasin enne, et vahepeal käis Ingrid sadulaid vaatamas. Vandaali Lemetexil on padjad üsna ära vajunud, seljal trapetslihas on pinges tänu sellele. Sõidame nüüd lambanahast pehmendusega.