liiga palju lund

Suht nutune värk on jah, mitu nädalat nüüd sõitsime ainult mõõda kõrvalisemaid autoteid, kuna liiga paks lumi ei luba mujal tegutseda. Nüüd on meil platsilt ka ring lahti lükatud ja saab seal ka tiirutada, aga absoluutselt igasugune trenniisu kaob.
Maastikul Vandaal teeb jälle oma trikke, ehk siis otsib midagi jube hirmutavat endale ja keeldub edasi minemast, keerab otsa ringi jne. Eile tiirutasime platsil. Oleksin pidanud libisevat kasutama, sest tõsiselt kange ja pinges oli, galopis veidi parem, aga siiski. Natuke jalavahetusi tegime ka. Ei ole rahuldav, ega ka kõige halvem.

Ära kurvasta selle pärast, mida sul pole, vaid rõõmusta selle üle, mis sul on.

Järgmisel trennil panin peale libiseva ja võtsin kasutusele steki, kuid selle peale läks Vandaal täiesti segaseks ja hakkas koha peal galoppi ja õhkuhüppeid tegema, seega proovisin väiksemat sorti kannustega. Areng on märgatav. Kuigi jah, praegusel hetkel paremale vahetades hakkab ikka veidralt hüplema ja vasakule vahetab kuidagi poole sammu pealt, ilma korraliku õhufaasita. Ma usun, et see on ainult harjutamise asi nüüd edasi. Vähemalt ei lähe enam närvi ja saab aru, mida ma temalt tahan. Kontragaloppi suudame ka teha.

Missuga asjad nii roosilised pole, kui seda nii võib öelda. Kontragalopis oleme saavutanud selle, et kohati ta ei vaheta jalga, aga see ongi ainult kohati. Ka õrnade kannustega ei saa päris hästi aru, mida ma tahan temast, kui vahetust nõuan. Panin siis viiesed peale. Oli parem, aga mitte rahuldav. Vasakule ta veel vahetab, aga paremale ei saa üldse aru ja jääb traavi.
See vahe neil on täiesti arusaadav, sest treenituse aste on neil ka suhteliselt erinev. Missuga peab tegelema rohkem tagumise osa hõivamisega, kuna kui ta ka vahetab, siis igatahes mitte tagumisi jalgu.

Seoses selle nõmeda poolemeetrise lumega ei saagi nüüd vist üldse trenni teha, mis keerab nüüd kõik päris tuksi. Ei tea, mis saab.

Täiuslikkus saavutatakse mitte siis, kui pole enam midagi lisada, vaid siis, kui pole enam midagi ära võtta.

esmaspäev-teisipäev-kolmapäev olid kõik nii jubedad ilmad, et trennist ei olnud eriti mõtet mõeldagi. Õnneks tuli nüüd vähemalt normaalne lumi maha, mis lubab jälle vähe rohkem tegutseda.
Kuna koolipäeval nagunii kahega sõita ei jõua, sest viiest on juba pime, siis otsustasin eile ette võtta Vandaali. Traavis tegime sääre eest astumisi, galopis otsustasin nüüd tõsiselt tegelema hakata jalavahetustega. See on meil kogu aeg mureks olnud, kuigi tunnistan, et ei olegi sellega tegelenud, sest ta lihtsalt on väga närvi läinud alati kui midagi üritanud olen ja pole nagu parkuuri ajal ka probleeme tekkinud seetõttu. Olgu siis, plaanisin tegutseda mitte nii, et teen paremast jalast volti ja siis nagu kaheksa peal keeran vasakule voldile jne, vaid sirge peal. Pean oluliseks, et suudaks teha ka kontragaloppi ja kui ta arvab, et alati kui kusagile pöörab, peab jalga vahetama, siis sellest viimasest ei tule välja midagi. Toimisin siis järgnevalt- poolpeatus, kerge paine ja säär. Ja oi kus ta mul alt minema pani. Lausa rippusin tal seal ratsme otsas, lihtsalt läks. Ja mitmed-mitmed korrad nii- lõug taevasse ja ajama, õnneks kõige hullem polnud, kuna enamjaolt ta siiski vahetas selle jauramise käigus jala ära, aga järgmine kord proovin libisevaga.

Täna võtsin Missu ette. Tegin trenni analoogse, nagu Vandaaligagi. Traavis ühtpidi sääre eest astudes kippus hirmsasti valesse paindesse venima, aga teistpidi oli täitsa ok. Jalavahetustest ei maksa rääkidagi. Ok, vahetab, aga siin ongi just see probleem, et vahetab alati, kui pöörad kusagile. Olenemata sellest, mis sina seal seljas teed. Vasak volt, keerad paremale, automaatselt parem jalg ja vastupidi. Jube närvi ajas, mingi 10 minutit vähemalt jaurasime lõpuks kokku ja ikka ei tekkinud arengut, sama asi kogu aeg. Ja oleks see siis ilus jalavahetus, ta jäi veel paariks sammuks traavi.
Okei, võtame rahulikult, järgmine kord uuesti.
Üldiselt ma lähengi väga kergesti närvi, kui kusagilt otsast ei tule, mida vaja.

Aga jah super värk on see, et järgmine aasta ma olen SEEENIOOR !


masendav.

Mis ei juhtu täna, juhtub homme

(piltide autor- Kertu)


Vääna reis jäi ära, kuna Gita otsustas vahepeal invaliidistuda. Motivatsioonikriis kummitab, aga muidu on kõik väga hästi..

pime sügis

Reedel käsi Reimo ja tegi kabjad ilusaks. Ta arvas, et ei hakka veel talvekaid alla panema, aga kuna sel juhul ma oleks pidanud hakkama nagunii 5 x nädalas talle muid krihve alla kerima, siis otsustasime ikka talveraudade kasuks. Lumekummid läksid ka alla, ette 4, taha 2 krihvi.

Laupäeval hüppasid mõlemad. Laura sõitis Missuga, kõrgeks ei ajanud, 70 esialgu kui harjub, aega on, saab rahulikult võtta. Korra juhtus väike äpardus ja Laura käis ülepea okserisse, aga õnneks midagi hullu polnud.
Vandaaliga tulin pärast ka isegi parkuurimoodi asja, niivõrd kui palju sinna väikesele liivaosale mahutada sai takistusi (mujal pole võimalik hüpata). Lõpuks oli 120-125 ja täitsa rahule võis jääda. Ei pannud ise ka väga pange, v.a. üks kord. Ühene süsteem ja kaugelt sain aru, et ei klapi, aga ei teinud ka midagi ja ootasin, läks hirmus metsa, vaatama seljas kõlkuvale jahukotile ei keeranud ta süsteemi teisestki mööda, kumbki maha ka ei tulnud. Just sellistest lollidest olukordadest ta tuleb kenasti välja, teinekord kui näiliselt midagi viga pole, tuleb latt alla.
Pühapäeval otsustasin Missuga maastikul käia. No kohutav, kui ülekere higine ta pärast oli. Olgugi, et ei teinud niiväga midagi. Pikemat aega olen pead murdnud, miks nii on, 5x nädalas treenib ja midagi ei koida, alati väga kiiresti hakkab higistama.
Vandaali kordetasin, samuti ka eile, Üleeile kordetasin Missu ära, täna hakkas juba hommikul sadama kui sinna jõudsin, tund olid õues, siis otsustasin, et jooksutan Vandaali enne, kui boksi nad panen, sest teadagi hakkab ta seal tõmblema, kui liikuda pole saanud.(okei, ta tõmbleb seal nagunii kogu aeg, aga ehk see jooksmine natuke päästab). Vihmas kordetasin 25-30 minutit, mistõttu ta täiesti läbi vettinud oli pärast. Mul ka palju puudu polnud.
Olen hakanud temaga galoppi tegema juba edukalt 10 minutit järjest, Missuga veel 6.

Midagi eriti põrutavat vahepeal juhtunud pole.
Pühapäeval hüppasin mõlemaga natuke. Missuga lõpuks kuni meeter täiesti edukalt, Vandaaliga kusagil 120+. Tekkis tunne, et lihtsalt ei oska sõita. Ei suuda hobust alati õigesse kohta takistuse ette sõita, et hüpe ilus tuleks. See, et ca 70 protsenti see õnnestub, ei ole midagi positiivset. Masendus tekib. Eriti veel sellest, et pole maneeži ega treenerit kohapeal. Siiamaani olen sõitnud takistusele, et peamiselt ainult aktiivselt edasi ja paar fuleed lõpus kui näen, et mingi segadus tekib, siis võtan tagasi, aga kui sul on a la 130 seal ees, siis ta ei tule sealt ju puhtalt üle, kui eest katkuma hakkad. Pean tohutult vaeva nägema, et silmamõõtu paremaks saada ja lõpetada see pidev alla sõitmine, eriti lattaedadel.

Eile läksin natuke peale nelja talli ja kiirustades jõudsin isegi mõlemaga ära toimetada. Missule korde Pessoa süsteemiga ja Vandaaliga käisime üle tüki aja maastikul. Kodu poole tulekuga läks tal päris kiireks, väga tagasi hoida ei andnudki.
Kui nüüd jõudsin kolmveerand seitsmeks tehtud, ja oli päris hämar, siis mis nüüd edaspidi teha jõuab, kui laupäeval-pühapäeval kella ka veel keeratakse.. Varsti on juba neljast-viiest pime, juhhei. Äkki keeraks kella veel 2 tundi ? lahe.

Ja mõte on minna 13-14 Vääna võistlema, kui ilm lubab.

Vahepeal oleme ikka tublid olnud ja usinalt trenni teinud, nii seljas kui kordel. Laura on nüüd 2 korda Missuga sõitmas käinud. Eile hüppasid natuke, võib rahule jääda, kuigi jälle oli see päev, mil ta ei liikunud eriti..
Vandaaliga hüppasin ka eile, kuni 120 rida, mis tuli hästi välja, ja üksikuid lattaedu, millele ma jälle tihtipeale kuigi hästi pihta ei saanud, aga hobune oli tubli.

Mõni aeg tagasi soetasin oma nunnudele likit'id ka. Üks kirsi, teine banaanimaitsega. Tuleb tunnistada, et ega nad neist vaimustuses pole. Missu ei ole seda üldse puutunud, Vandaal natuke on närinud.

Laupäeval käsime Tihusel Sadulaseminaril Martinaga. Hirmus talvine ilm, laia lund sajab ja tee jube lörtsine. Mul suvekad ka ju veel all, niiet oli kartus, et jõuame sinna hilinemisega, aga poole tee pealt tekkis nagu jälle suvi ja sai normaalselt sõita, seega väga ei hilinenudki. Tohutu palju uusi teadmisi saime, jäi tõesti tunne, et varem nagu polekski mitte midagi sadulatest ega nende sobitamisest teadnudki. Igaüks, kes ratsutamisega tegeleb, peaks neid kõige elementaarsemaid asju ju ometi teadma, et mitte enda hobusele valu põhjustada või isegi jäädavaid füüsilisi kahjustusi tekitada.

: )

Ruila Sügis (autor Kertu)

Täna oli ideaalne ilm. Kogu aeg võiks selline olla.

Pidin lihtsalt mainima seda :D

Tänaseks tujuparandajaks oli Missu. Mõtlesin hüpata natuke, ja oi kuidas poni püüdis. Oli jälle tagasi see suur tahe hüpata, mida ma ei ole siiani veel pärast haigust temal näinud. Nagu vanasti. : ) Panin ühele väiksemale lattaiale soojenduseks latid ette ja taha, paar korda jäid natuke kaugeks, aga selle asemel, et ootama jääda ja puterdama hakata, tegi ta mitmed korrad ühe suure fulee üle lati ja läksime ilusasti hooga üle. Tulime väikest raja moodi asja ka, kolmene rida ja kaks üksikut lattaeda. Kuni 90. Supertubli oli. Enamasti pidin teda isegi tagasi hoidma ! Uskumatu.
Vandaaliga tulin ka sama asja, oli samuti tubli. Kuna madalamatel tuli meil väga ilusasti välja, julgesin panna ka natuke suuremaks, umbes 120 olid, ja tulime seda ka täiesti edukalt. Korra ainult suutsin lattaiale liiga alla sõita.
Sedelgas, mille tellisin, sobib väga ilusasti mõlemale, kui juurde oli tehtud mõlemalt poolt auke lõpuni välja. Meisterdasin Pessoa kordesüsteemi ka endale ja olen seda neil juba paar korda kasutanud. Missul ei tule sellega lõdvestamine aga nii hästi välja, kui Vandaalil. Ega ta pole väga harjunud ka igasugu abivahenditega, küll ta jõuab.

Ja järjekordselt kiire on.

Ratsaorienteerumine

oeh, nädalad tagasi hõiskasin, et ma olen 110% kindel, et ei lähe sinna orienteerumisele enam, aga pean oma sõnu sööma :D Seda ütlesin seetõttu, et need 2 korda, kui ma aastaid tagasi seal käisin, jõudsime korjata paar punkti, millele järgnes 4 tunnine ekslemine metsas, kust me ei osanud isegi tagasi tulla. Järeldasin, et orienteerumine on mul -1, aga näe imet - seekord jõudsime isegi kõik punktid läbida, olgugi et finišisse jõudsime 2 ja pool tundi peale starti :D
Aga jah, otsus sinna minekuks tuli mulle alles eile õhtul, kui Roosilt võeti nii hobune kui paariline. Vandaal on nädal aega sõitmata olnud ja arvata võis, milline närvipundar ta siis oli. Enamus ajast vahtis ringi, mingi 4 korda käis konkreetselt ninali, kuna ta ei pannud tähele, kuhu astus ja püüdis peksa anda teistele hobustele, kes Missule ligi läksid. Päris armas oli samas üritada ka kaarti lugeda :D Tihti juhtus ka, et lugesin kaarti, samal ajal galopis edasi kihutades, üpris naljakas oli :D Pool rajast läbisime 3 paari koos- Mina, Roosi, Gita, Gerle, Kaile ja ta kaaslane. Igas paaris oli ju üks, kellel oli kiip ja arvata võis, et kui punkt üles leiti, läks päris suureks kihutamiseks ja rammimiseks. Roosi nipp seisnes selles, et ta lihtsalt hüppas hoo pealt Missu seljast maha ja pani jala joostes edasi ja tihti võitis sellega :D Nii Missu kuii Vandaal olid lõpuks ikka päris hirmsasti higised, Missu oli eriti läbi. Tal võhmaga väga kiita pole ja tihti olid suhteliselt kivised rajad, mis ka tema helladele kapjadele ei meeldinud kohe üldsegi. Aga läbi tegime, olen uhke tema üle : ) Usun, et see metsas üksteise sabas jooksmine mõjus postiivselt neile mõlemile.
Kodus pesime nad šampooniga ilusti puhtaks ja panime aeda. Üllatuses vaatasin, kuidas Vandaal seal jooksma ja kepslema hakkas, nagu poleks nädal aega õues käinud. Korra virutas tagant üles nii, et mul käis kabi mõne sentimeetri kauguselt ninaeest läbi. Talle poleks vist siis ka piisanud, kui üks ring veel teha. Hull mutt.

Ruila sügis

Kell 6 äratus ja minek 9.40 praamile. Hommik algas toredalt- maja ette kinni jäänud auto koos treileriga. 4 vedu ei aita, isa üles, tõmbas enda autoga välja.. kaotasime 15 minutit väärtuslikku aega. Tallis ei oleks läinud kaua, kui poleks kari tulnud talli juurde, kus oli täkk, niisiis neid ära ajama, jälle 15 minutit. Kui hakkasime minema, oli kell 8:43. Ehk siis oli vaja 75 km hobusega läbida55 minutiga, suhteliselt ebatõenäoline, aga püüdsime. Mahajäämisele aitas kaasa veel poole tee peal ette jooksnud sajapealine lehmakari. Sadamasse jõudsime 9:42. Praam just sõitis minema. Otsustasime siiski oodata järgmist(10.50), äkki ikka jõuab 110 ajaks kohale. Ebbe helistas Avele, kes mind viimaseks pani. Kohale jõudsime just siis, kui juhendi järgi oleks pidanud teine sõit algama, ehk siis 12:30. Minu õnneks lükkus edasi 15 minutit ja sain rahulikult raja ära vaadata. Vedas. Siis soojendama. Hüppama minnes läks ta ikka täiesti segaseks peast-absoluutselt igat asja, mis vähegi leidis, kartis. Aia ääres seisis hobune, tekk peal- paaniliselt kartis, veepaak oli lausa nii jube, et tõusis kahe jala peale ja hüppas ette kellegile, kes just lattaeda parasjagu tulema hakkas. Hirmuga mõtlesin, mida ta siis platsil teeb. Vahepeal põrkasime rindupidi Casanovaga ka kokku, see oli päris kõva laks, galopis. Catlin oli Listraga kiire aja ette teinud, seega otsustasin ka vähe kiiremini sõita, kui tavaliselt. Isegi üllatusin, kui palju parem on temaga sõita, kui on keskmisest natuke suurem algtempo. Ja ta ei vahtinud mitte midagi ! vau. Arvasin, et tuleb ilus puhas sõit, kui ikkagi lõpuks viimane maha tuli..
Siis 120, rada oli tunduvalt keerulisem, aga midagi jubedat ka polnud. Kolmandat jäi natuke vahtima,neljanda tõmbas alla, eelviimane süsteem, esimesele sõitsin alla, see tuli maha, suutis ennast õnneks kähku kokku võtta ja okserist saime puhtalt. 8kp. Ilmselgelt lattaedu ta ei austa. Tagasiteel, kui olime ca 15km juba sõitnud(seekord läksime ajavaruga ja rahulikult), helistas Ave, et ma ei ole stardimakse maksnud. Olin absoluutselt unustanud. (!) Häbi. Alguses läks kiireks ja kuna ma olen harjunud alati alguses maksma, siis pärast oli see totaalselt ununud. Ots ringi ja tagasi. Jõudsime sadamasse mõned minutit enne praami lahkumist. Vedas.


http://toru.ee/view/63becd666ee1 120cm

http://toru.ee/view/b1145aa762c5 110cm

segadus

Nüüd on siis käes see külm aeg, kus tibud enam mul öösel õues olla ei saa. Tegelikult on nad öösiti sees juba eelmisest nädalast vist, aga see selleks. Vähemalt käivad päeviti veel karjamaal rohtu näksimas.

Eile tuli ootamatult teade, et Ruila võistlus toimub nüüd see laupäev. Siiski otsustan minna, kuna talvel lumega nagunii on täielik jura käia, kui üldse saab, et siis nüüd veel käia, nii palju kui võimalik. Kuna otsustasin eelnevalt selle nädala Vandaalile puhkuseks anda, siis esmaspäev ega teisipäev temaga ei sõitnud. Missuga hoopis tegin esmaspäeval. Võib öelda, et oli hea. Seega siis eile läksin Vandaaliga. Kari oli parasjagu platsil, kuna nii trenni teha on praktiliselt võimatu, Vandaal veel tagatipuks indleb ka praegu, siis palusin Roosit, et ta ära ajaks karja. Nii, siis hakkasin pihta, kui järsku paar tükki olid karjast maha jäänud ja nüüd puhisedes järgi kihutasid. Okei, teadsin, et Vandaal läheb nüüd peast täiesti sõgedaks. Hakkas kargama ja üritas koos minuga ka neile järgi joosta. Kohati tundsin täiesti lootusetult ennast- ma kas lendan maha või lähen koos temaga. Kuidagiviisi sain ta maha rahustatud, lõppes õnnelikult. Ka sõites oli jube elevil ja kange, pool aega oli tema tähelepanu kõigel muul, kui minul. Lõpuks hakkas ilusasti ette-alla lõdvestama. Galopis tegime lõpus mõne kiirema ringi, võib arvata, kui ekstaasi ta sellest läks :D

Leidsin sedelga ka nüüd, paistab, kas suuruse poolest sobib(full).

(autor: Kertu)


(autor: Kertu)

(autor: Meriliis Metsamäe)

Ruila võistlus jääb ära. Plaanisin sinna lõpuks ikkagi minna, mis siis, et üksi. Üksi sellessuhtes, et keegi ei oleks oma hobusega kaasa tulnud. Oleks jah läinud päris kulukaks, aga hooaja viimane võistlus siiski, aga ju ta pidi nii minema siis. Kusjuures hommikul vähe tõmblesin ja olin närvis selle pärast, et kas ikka minna(lubab vihmast ilma ka), seega tõi see teade ka mingis mõttes südamerahu.
Aga muidu jah, esmaspäeval tegime kavalette Vandaaliga. Väga hea oli. Kiiresti hakkas lõdvestama ennast, jooksis superilt sääre ees ja eest hoia ainult kahe sõrmega, nii mugav. Ka galopis kavalettidel ei visanud kangeks ennast, küll aga traavis. Teisipäeval võimlesime, tekitasin neljase penerolli. Ma pole varemalt millegipärast kuigi palju temaga penerolle teinud, aga igatahes on ta nüüd juba palju tublim. Alguses polnud seda impulssi, et maandub ja kohe hoogsalt tõukab, vaid nagu suri välja seal kahe takistuse vahepeal ja jube tobe oli seal seljas olla. Seekord ta juba ise kaugelt vaatas - ohh, ma lähen nüüd hüppama, jess, ja võttis kohe hoo sisse :D See on tema puhul ülimalt hea, et kui ta ka läheb niimoodi hoogu, siis ta ikka kuulab mind ja laseb mul valida. Huvi pärast panin ühe üksiku tünni ka nii, et sealt üle saaks minna. Kuna see on päris kitsas, siis arvasin nagunii, et juba traavis ta läheb sealt raudselt mõõda, aga ei, üle hüppasime kohe esimese korraga ! vau.
Eile käisime maastikul mina Vandaaliga, Roosi Missuga. Missule ma olen selle nädala leboks andnud. Tal on viimasel ajal nagu motivatsioonikriis olnud või midagi. Ehk läheb paremaks.
Nüüd mingi päev ma arvan, et teen Vandaalile veel kordetrenni ja siis järgmine nädal annan puhkamiseks talle. Ja ma jätkuvalt ei leia kusagilt odavat sedelgat(mingit 800-st ma küll ostma ei tahaks hakata). Tahaks jubedalt Pessoa süsteemi talle proovida, kuna ta neid tagumisi jalgu absoluuutselt liigutada ei viitsi.

SMV

(Kõigi piltide autor: Alar Truu)




Eile olid võistlused. Missuga sõitsin 80 ja 90 parkuure. Esimene soojendus oli meeldivalt lõdvestatud, ja igatpidi pehme, mida trennis on väga harva juhtunud, soojendushüpped olid ka üsna normaalsed, kuigi ei liikunud eriti palju. Olgem ausad, tagantjärgi mõeldes, ei sundinud ma teda nii palju edasi ka, kui tegelikult oleks vaja olnud, seega võistlusplatsil ta ka suht uimerdas. Ühele okserile suutsin vähe viltu peale minna, ei uskunud, et ta seda tõrkuda võiks, aga just nii ta läkski. Tulemuseks 5kp.
90 soojenduses panin ta rohkem liikuma, ja oli super ! Hüppas nagu linnuke :) Sõit oli ka tunduvalt parem, kui eelmine, kuigi jah, mitmetel tuli ta üsna alt välja. Mina arvasin, et oli puhas, pärast sain teada, et üks tuli ikkagi maha. Näh. Oleks kangesti ümberhüpetele tahtnud.
Kuna mv arvestuses tuli 100 ka sõita, siis pidin seda ka Vandaaliga sõitma :D Väga tilluke rada. Soojendusel oli hullult energiline, põrkas hirmsasti ja tõmbles niisama ka. Sees oli lattaed-lattaed 22m vahe, plaan oli tulla suure viiega, aga esimesele läks vähe alla, seega otsustasin hoida tagasi ja tulla kuuega. Kahefaasiline sõit oli, viimane esimeses faasis tuli maha. Jäi juba enne sealt mööda sõites vahtima, andsin võib-olla vähe palju tagant või midagi. Ei tea, see oli suht kahtlane, miks ta selle kaasa võttis. Kuna keegi puhtalt ei tulnud, olime teised.
110 soojendusel midagi erilist ei toimunud, sõit oli ümberhüpetele. Sees oli isegi kolmene rida :D Selline armas pisike rada. Jälle märkasin, nagu ka eelmisel sõidul, et esimesele sain liiga halvasti pihta, see on just talle vastik, aga isegi ei tõmmanud alla neid. Siin tuli meil kolmas tilluke vertical. Vaatasin, et läheb vähe untsu, selle asemel, et 1 fulee vähem teha ja edasi sõita, võtsin ma tagasi ja nii ta aiataha läks. Seesama 22 meetrine vahe tuli meil lendleva viiega seekord, ei hakanud hoidmisega seal riskima. Kokkuvõtlikult teine ja antud sõidus samuti teine.

Don't give up. It's such a wonderful world.

ma olen halb. ja mul on väga kohutav olla. ma põen selliseid asju jubedalt.
Ühesõnaga, Missu on konkreetselt pähe istunud. Ei lähe galoppi, ei liigu. Seega võtsin nõuks temaga ise sõita ja proovida. Galoppi vasakust jalast lihtsalt ei lähe. Ei lähe ja kõik. Stekki või mitte. Vihastasin, panin pikad kannused, stekiga tõmblesin ka. Lõpuks läks ja edaspidi aina paremini. Aga miks ma pidin selle stekiga talle niiviiisi haiget tegema ?? Ma vihkan ennast. Ma ju armastan teda. Neile, keda armastatakse, ei tehta ju haiget ? Vähemalt mitte meelega.

Nii. Täna. Hobused olid karjamaal ja kuna vihmane ilm oli, kiirustasin peale kooli, et neid sisse tuua. Oli plaan ka sõitma minna. Tõin sisse, söögid ette. Siis toimetasin mõlemad vahekäiku, rasvatasin kabjad, puhastasin ja avastasin, et see pole mitte juhus, et pidevalt Vandaal lahti pääseb, kui ta kinni olen sidunud ja ise korra ära läinud. Ta konkreetselt teebki minu sõlmi lahti :D võtab hammastega kinni, sikutab ülespoole ja lahti ta ongi, siis sirutab kaela nii, et nöör võrede vahelt ära tuleb. 2 korda tegi nii, kui lõpuks monteerisin sõlmi vähe teistmoodi, püüdis küll, aga nii ta päris lahti ei tulnud. Selline kavalpea siis. Miski aja pärast jäi vihm vähemaks ja läksin sõitma. Kuna kari just sel ajal sisse tuli (käisime Vandaaliga n.ö. toomas neid, teised ei saanud neid sisse ja kuna miskipärast nad meie järgi just tulevad alati), oli ta vähe närviline ja särtsakas. Igatahes ei mäleta mina, millal ta mul nii hästi traavis toiminud oleks. Jube palju liikus edasi, aga samas kippus siiski pead üles ajama, kui panin tugevalt sääre vastu, mis siis, et juba niigi hästi edasi liikumine oli, viis pea allapoole ja lõdvestas. Saime isegi kenat(seljast tundus vähemalt ilus) pikendatud traavi teha. Vägatohutupalju super oli :) Lootsin galopilt ka sama. Nii hea ta vist päris ei olnud, kuigi jah, saime teha häid üleminekuid koondgalopist pikka galoppi ja oli rohkem n.ö. mäest üles galopp, kui muidu. Vahepeal andsin neile veel porgandeid ja tuli Roosi, Missuga sõitma. Tegelesime seekord eri traavi ja galopi üleminekutega. Ehk siis koondtraav, pikendatud traav (kavalettide abil) ja galopis samuti. Panin kaks latti 20m vahega ja siis tuli seda 7-8-9 fuleega. Värkimisest olid tal kabjad siiski veel tundlikud. Jah, esmaspäeval siis lõpuks käis kauaoodatud Reimo ja tegi meil jalad jälle ilusaks. Ja pani mind tunnistama tõsiasja, et paljude arvates ei tohikski sellise kabjaveaga hobusega hüpata ja üldiselt kantakse nad kohe maha ja ei tehtagi nendega midagi. Miks ometi, kui hobune ei näita ühtegi märki sellest, et see kabi teda kuidagimoodi häiriks või teeks valu ? Kohe kindlasti ei paneks mina teda tegema midagi, mis talle valu põhjustaks ja vastumeelt oleks..

Ei ole päevi, mis meid riivamata mõõda lendaks, ja peame muutuma, et ajas olles jääda iseendaks.

Midagi erku ei ole toimunud vahepeal. Esmaspäeval käisime maastikul vahelduseks. Kuna 3päeva järjest masendavalt sadas, ei andnud ka suurt midagi teha, pidid enamus ajast boksis vahtima.
Kolmapäeval tegin Vandaalile kordet hoolimata vihmast, kuna ta käis jälle hullu pilk silmis mõõda boksi ringi. Ei ütleks, et ta ennast õues paremini tundis. Kusagil 20 minutit jõudsin teha, kuni lõpuks hakkas mul jope läbi laskma ja otsustasin sisse tagasi minna. Õnneks võttis ta sellest aru pähe, et tal ikka pole õues parem ja seisis boksis paigal, nagu normaalne hobune.
Eile kordetasin ka teda ja viisin nad õhtul karjamaale, lõpuks ometi läks vihm üle. Ja Vandaali rautus on nüüdseks juba vääga vana, Reimol pole mahti olnud teda siiamaani teha ning seega hakkas tal loksuma ka üks esimene raud. Tänaseks õhtuks oli ta selle juba karjamaale ära peitnud ja hoidis jalga. No tore. Igathaes homme läheme Jaagupi juurde, lööb ühe endise raua ajutiseks alla(ehk esmaspäeval saab uue rautuse) ja vaatab, kuidas tal jalg on, ehk äkki saab trenni ka teha.
Täna sõitsin Missuga. Püüdsin teda sõita kenasti sääre ette ja lõdvestada. Traavis õnnestus isegi enam-vähem, galopis oli asi kehvem. Mõned korrad oli hetki, kus lõdvestas ja oli nagu päris, aga enamus ajast siiski oli ebamugav kange ponigalopp.
Vandaalist on jube kahju, Missu on viimasel ajal veel eriti kurjaks ta peale läinud, lihtsalt lambist hammustab teda kogu aeg, kui teine liiga lähedale tuleb ja talle ei meeldi. Täna kui viisin neid karjamaale, üks ühes, teine teises käes, lihtsalt äkki mõlema tagumise jalaga andis talle mööda kintsu jõhkra obaduse. Ometi Vandaal tahab temaga väga sõber olla.
Sööta sain ka omale muretsetud lõpuks. Olen peotäitega Missule viimasel ajal Vandaali oma andnud, aga sedagi oli juba tilk järgi. Suht paanika oli juba :D aa, uued poolsaapad ärisin ka omale, minu laiale suurele jalale isegi täiesti parajad ja sõita ka väga mugavad, olgugi, et uued. Horzest tellisin ka värki, ehk saab enne võistlusi kätte. Ja keegi võiks mult vihma- ja talvetekid ära osta, oleks ka päris tore. :)



Ma armastan oma nunnusid kõigepaljum. (:

Reinu Kapp

Esmaspäeval Vandaal puhkas karjamaal Niitväljast ja Missu lebotas ka. Teisipäeval tegime mõlemaga tavalise trenni, Roosi Missuga. Vandaalil ma kasutan nüüd siis kummisuulisi hetkel, kuna Heiki Vatsel ütles mulle, et waterfordid pole hüppesuulised. Miks, ei tea. Ebbe ei osanud ka päris täpset vastust anda, aga kui ta nii ütles, siis okei.

Kuna kolmapäev oli vihmane, ei hakanud ma midagi tegema nendega. Muidu oli plaanis hüpata, aga sellise libedaga ei ole mõtet ja lükkasin homse peale selle.

Neljapäev Liisa helistas, et Roosi ei saa 90 sõita, kuna see on ERL ja ta pole klubis. Mul unus see täitsa ära. Mõttetu seega nii suurt raha ühe sõidu sisse peksta ja jõudsin oma mõttelõngaga selleni, et tegelikult võiks ju Kertu sõita temaga 90. Mõeldud, tehtud. Tegime see päev veel hüppetrenni, täiesti okeilt läks ja ootused olid suured.

Täna siis võistlused. Kõigepealt Roosi 80. Pani küll teised kannused, aga suht uimerdis oli Missu siiski. Ja teisest takistusest kaugemale nad ei jõudnudki.. Lihtsalt istub maha ja kõik. Ehk Kertul läheb paremini, lootsin. Soojendusel liikus tsipa rohkem, aga ka mitte piisavalt. Ja jälle.. ei saanud teisest üle.. Ma ei saa aru, mis tal viga on. Oleks tal jalgadega midagi halvasti, ei hüppaks ta ju koduski, on ta siis lihtsalt õppinud teatud hetkedel pähe istuma ?

Vandaaliga soojendus oli päris hea, hüppas nagu vähe energilisemalt, kui viimased korrad. Suutsin ta normaalselt sääre ette ka sõita. Rada oli tõusev 110 jokkeriga. Põdesin vähe nende väikeste takistuste pärast, mis alguses olid, aga tulime puhtalt ja ei sõitnud teda isegi liialt alla kuni eelviimase lattaiani, lihtsalt jäin näppima teda eest ja tõmbasime alla, viimane läks küll normaalselt kohalt, aga tuli seegi alla..
120 soojendus oli ka päris kena, isegi parem. Mitmeid latte puutus millegipärast, aga alla tuli süsteemi teine. Sõitsin vähe ligidale ja vahe jäi tobedalt suureks. Ma ei tea, mida ma seal ootama jäin, aga ta tegi ikka ühe fulee ja nõmedalt kõhuga sisse läks sinna. Mul ratsmed laiali, aga suht kohe tuli kuues takistus järgi, õnneks sain nad kätte tagasi ja lõpuni oli sõit puhas. Ainult 4 võistlejat oli, me Johiga kahekesi sõitsime ainult 4-ga, seega tulid meil ümberhüpped. Kohe alguses oli jube vastik pööre, ebamäärasele kohale sõitsin ta, aga tuli sealt puhtalt välja, siis süsteem, puhas, kuues okser, tuli alla, ei saanudki päris hästi aru miks, viimane puhas. Joh selles samas nõmedas kurvis tõrkus seda okserit. Ka ei saanud sammu õigeks ja sinna ta läks. Mul tuli parem aeg ja seetõttu lõpuks võitsime sõidu. Natukenegi postitiivset päevas. Vidod loodetavasti tulevad ka varsti.

masendav

Suuur mõte oli minna ju Niitu võistlema.. absoluutselt ühelgi korral hobune platsil ei tahtnud hüpata. Esimesel päeval 110, tulis süsteemi esimene maha, jäin liialt näppima teda eest. See selleks, aga juba esimest tõket vahtis nagu hullu, et kas ma tõesti pean sellest üle minema vä? 120 jokkerisõidus tõmbasime 3 alla..viimane, n.ö. 'jokkeri' mahatulek oli totaalselt minu pang, teised oli niisama hooletus. Päris nõutuks võttis, mis mõte oli üldse nii kaugele tulla, aga säilis kerge lootus, et äkki homme läheb paremini. Hobune oli öösel Niitväljal, ise sain Vääna minna. Johi näitas mulle ruumi, kus ma sain üksi magada. Kui mingi aja pärast sinna tagasi läksin, avastasin, et seal oli meeletult palju ämblikke. :/Hakkasin neid tapma seal, kuni lõpuks loobusin, sest ma ei suudaks neid nagunii kõiki hävitada ja ma paaniliselt kardan olla nendega samas ruumis, veel vähem suudaksin ma seal magada. Lõpuks sain üles tuppa, kus teisedki olid. :D Okei, minu sõit algas alles kahe ajal, aga kuna hobune oli seal, siis pidin ikka suht vara söötma minema. Aa, Liisat nägin ka seal üle pika-pika aja :) Groomis Treve hobuseid. Suht naljakas oli vaadata kuidas umbes 160- pikk tüdruk paneb valmis ca 180+ turjakõrgusega hobust :D Esimene sõit oli avatud 120. Kuigi kaugele ei jõudnud, kui tuli esimene tõrge okseril, millel oli reklaamplakat all, vahtis seda ja hüppas kõrvale(mis siis, et eelmine päev hüppasime seda ilma mingi probleemita), järgmine tõrge süsteemi esimesel takistusel, kus olid ka n.ö. 'kollid' all, tegi suured silmad ja hüppas kõrvale.. Niipalju siis sellest, ikkagi oli plaan veel minna proovima noorte 130, kuna kui ta tahab tõrkuda, siis ta teeb seda nagunii. Pole vahet kas see takistus on siis 110 või 130. Rada oli päris suur, okserid olid eriti laiaks aetud, sees oli veel kolmene rida kahe fuleeliste vahedega. Laenasin Johilt kolmeseid kannuseid ja soojendusel toimis palju paremini. Tegin sooja ära, arvasin, et minuni on veel aega, kui äkki Hillar mind sarti kutsus. Hakkasin siis ruttu omale pintsakut selga jebima, ja kui ma enne polnud üldse närvis, siis nüüd jõudis kätte see hetk, kus ma läksin närvi. Teist korda kutsuti uuesti, ruttu platsile, kordasin parkuuri üle ja starti. Esimene oli see plakatiga okser, mida eelmine sõit tõrkus, saime üle, ka teisest, kolmanda tõmbasime maha ja neljas oli süsteem, okseriga eespool, taga lattaed, kus olid jälle need kollid all, mida ta paaniliselt enne kartis. Juba enne esimest jäi vahtima neid seal taga ja tõrge. Teisel katsel samuti tõrge..Okei, võib-olla ta oleks sealt kuidagi üle ka läinud, aga ma arvan, et nii minu kui hobuse tervise huvides oli parem variant mitte minemine, kuna see okser oli tõesti suur ja suht koha pealt minna poleks just kõige targem variant olnud. Niisiis need võistlused väga ebaõnnestunud. Üks tagumine raud on tal ka lahti ja üldse see rautus on vana ja Reimo ka ei tea millal ta Saaremaale tuleb ja üks suur jama ühesõnaga. Ehk reedel Reinu kapal läheb vähe paremini see asi.
Roosi on vahepeal Missuga sõitnud. Juba läheb paremini, isegi painutamised hakkavad välja tulema ja viimati hüppasid 90 rada päris edukalt. :)

Võistlustest

autor: Egle Hiius

autor: Grete Klettenberg

Hiiumaale sõitsime juba reedel. Kohale jõudsime, hakkasime patse meisterdama. Proovisin teha ka ainult kummidega( tavaliselt teen niidiga patse), kuigi kenad välja ei tulnud ja hommikuks olid pea kõik lahti :D tegin siis uuesti ja õmblesin kinni. Vandaal enam ei stressagi, kui võõrasse kohta viia, ainult teise hobuse järgi on veits segane, kellega ta parasjagu treileris koos reisinud on. Minu sõit algas lõopuks alles kusagil poole 4 aegu. Õnneks oli pilves ja tuuline ilm, kartsin seda tohutut kuumust, mida nädal aega ajalehtedes jne leelotati, seega vedas. Ööbisime Marise juures, seega ei olnud pikk maa minna, ca 1,5km. Hobune valmis, Merra läks temaga jalutades sinna(ma läksin autoga). Esimene sõit oli mul 120 ümberhüpetele. Alati võistlustel mul on enne esimest parkuuri julm närv, nii ka seekord. Mõtlemist suurt polnud, et kuidas ja mis, sattusin pabinasse enne üht okserit, selle asemel on vähe tagasi hoida, paarutasin edasi ja tahtsin minna 1 fulee vähem, tema aga mõtles vastupidi ja tegi sammu, mispeale mina olin kaelapeal ja õhus olles oli valik, et kas maandun liiva sisse või sadulasse. Juhtus nii, et lõpetasin sadulas :D Imekombel latti maha ei tulnud. See ajas suht segadusse meid mõlemaid ja ees oli süsteem, okseriga eespool millele ma sõitsin jälle liiga alla, aga puhtalt tulime sealtki välja. Tõmbas aga alla lattaia, millele me üpris ilusasti pihta saime. Kokkuvõttes 4kp, kole sõit ja viies koht. Järgmisena 125. Neljakesi sõitsime noorte arvestust. Päris jube suur rada oli, aga mis seal ikka. Suutsin jälle osadele liiga lähedale sõita ja tõmbasime 3(!) alla. Nii palju pole me veel siiani alla saanud, aga selle tulemusega jäime teiseks.. Järgmisel päeval oli meil 110 ja 120. 10 oli täitsa kena rada, sai lõigata paarist kohast. Olin alles 31, seega sain vaadata. Enamus tegid kõikjale väga suured kaared. Ma just arvasin, et läheb lõikamiseks ja rebimiseks. Plaanisin võidu peale välja minna :D Puhas sõit kuni eelviimaseni - süsteemi teise tõmbas alla, ilma mingi põhjuseta, aga jäi parim aeg ja kokkuvõttes seitsmendad.. Siis 20. Mingi väga veider parkuur oli. Arvasin, et ei pääse teise ossagi, aga esimese tulime isegi puhtalt. Teises natuke rohkem kiirustasin ja ka puhtalt ! Neljandaks jäime, Ivo, Margit Mägi ja Ozolsi järgi. :) Ainus sõit, millega ma rahule jäin.
Missu ongi nüüd koos Vandaaliga karjamaal ja jalgadele see pole halvasti mõjunud : )
Vandaalil eile avastasin, et nüüd ta on sama silma JÄLLE paiste saanud. Enne oli ülemine laug, nüüd alumine.. Aga muidu Vandaaliga plaanime see nv nüüd jälle Niitväljale minna.

http://toru.ee/view/26afa9d4f136
http://toru.ee/view/0d42b84694e4
http://toru.ee/view/e20263505676

Kärdla

Paikülas (autor: Katri)

jep, lõpuks ometi selle aasta sees esimest(!) korda läheme Hiiumaale. Üks aasta käisin seal lausa 10x hobustega :D Seekord siis niipidi.
Muidu Vandaal 2 päeva lebotas karjamaal, nüüd eile sõitsime maastikul ja täna tegime platsil libisevaga. Jube veider on, et ta säärele kohati nii ebamääraselt reageerib. Jäi mingi väikese takistuse ees lihtsalt seisma, kuigi jah, läksin üpris koondatult peale, aga see ei ole põhjendus. Aaga jah, mingi sõidutamispäev oli täna, lastele tegime sõitu ja :D Mariin käis ka meil külas ja sõitis natuke :)
Missu on suhteliselt toores ikka veel, ei ole siiamaani saanud päris õigeks teda. Täna Roosiga nad hüppasid, kõrgeks pole pannud - 70 ja 80 rada. Paar korda istus lattaia ette maha, arvatavasti vähene säär ja natuke libe oli ka, aga viimase parkuuri tuldi isegi superhästi. Välja arvatud üks lattaed, kus nad sõitsid konkreetselt vastu posti :D Tore, et neil klappima hakkab :) Ja eile oli Missu talli juures rohuses aias koos Vandaaliga pool päeva. Tahtsin näha, kas see hiline ja mitterammus rohi teeb midagi või ei. Ööseks panin ta siiski oma aedikusse heinaga. Täna olid jalad täiesti okei, seega viisime nad Vandaaliga koos nende oma aeda, homme paistab, kas nüüd sellest juhtus midagi või mitte. Tohutu hea oleks, kui ta nüüd ka ometi lõpuks korralikku toitu süüa saaks, mitte ainult heina..
Homme juba läheme Hiiumaale, pühapäeval tuleme tagasi. Loodan, et läheb hästi. :)

Jube kiire on kogu aeg, suvi on puhkamiseks, aga ma tunnen ennast küll kui orav rattas kogu aeg.. Eks ma ise olen omale ka selle valiku teinud. Ma ei kannataks jällegi ka niisama tühja passida.
Ok, asjast. Vandaali silm on paranenud. Tal võib hirmus ebameldiv olla, kui ma mitu korda päevas tal mingi asjaga silmas sorgin, aga tema kohta väga ilusasti laseb mul seda teha. Parmuhammustus kaelal pole ka enam õnneks hullemaks läinud, ega veritsenud, aga paranenud ka mitte. Ja preist me ka ei ole siiani lõplikult lahti saanud - olen nii paljusid asju proovinud ja miski tegelikult ei aita. : / Trennides on ta olnud suhteliselt halb, ei lõdvesta korralikult, on eest kange ja galopp on ka kehva. Kolmapäeval hüppasime. Panin 3 takistust, vahega 10,5 m. 90 ja 100cm tulin 3 fuleega ja 110, 120 2-ga. Saime hakkama, hiljem panin 2 korda alguses sammuga pange, liiga alla lasin, aga pärast tulime uuesti kenasti. Viimane kord ajasin natuke liiga üle ja tõmbas teise maha, aga muidu oli ok.
Missu on nüüd nädala jagu trenni saanud, eile hüppasime. Alguses 80 rada, pärast 90. Kõrgemat tuli tunduvalt paremini, aga kohati ikka ronib õlaga sisse.
Täna käisin mõlemaga Paikülas võistlemas. Hommikul varem viisin Rebeka ja Rosinante kohale ja siis läksin enda omade järgi :D Talli jõudes oli kari heinaküüni pääsenud ja Vandaal nende hulgas. Huvitaval kombel olin ma siis unustanud ta boksihaagi lahti. Ju siis. Igatahes mõllasid nad seal selle turba sees. Vandaal oli vahepeal muutunud raudjast kõrbiks ja kogu õhk oli paksult turbane. Peeglist avanes hiljem päris armas vaatepilt :D Panin mõlemad tallivahele, puhastasin ära. Järgmine hetk oli Vandaal oma nõõri saanud boksihaagi taha kuidagi kinni ja paanikahoos tõmbas selle tohutu raske ukse hingedelt omale kaela. Täiesti kohutav, mul käis 100 mõtet peast läbi, kui ma seda tardunult vaatasin, kuni ta lõpuks läks ühte boksi ja uks jäi lae ja põranda vahele kinni. Saime nõõri tagant lahti ja hoidsime ust, kuni ta sealt välja läks. Õnnistus, et ta ennast kusagilt puruks ei tõmmanud. Päris jõhker, mul tükk aega käed värisesid pärast. Panin mõlemale kaitsmed peale ja otsustasin, et panen Missu enne peale. Äkki Vandaal hakkab jalaga vehkima ja hirmutab ära teise, nagu talle vahel teha meeldib. Hakkasin Vandaaliga minema, kui Missu viskab ennast küljega seina peale. Vandaal ehmub ja tagurdab poole pealt välja. Mitu korda nii. Lõpuks võtsime Missu välja, panime Vandaali enne. Korra viskas jälle külje peale, hakkasime ruttu sõitma. Kohale jõudes jälle Missu ülekere lige.. Sõitsin temaga 90. Soojendusel mitu korda jäi liiga kaugeks ja tegi hullud lennud, üldiselt oli hea, seega ei põdenud, et kõik olid suht suured ja kollid takistused. Suutsin esimesele kolmele liialt alla sõita ja neljandat lihtsalt keeldus hüppamast. 2 korda järjest. Väga mitte tema moodi. Tulime siis ühe lattaia veel. Vähemalt Merra võitis selle sõidu ära :)
Siis Vandaaliga Paiküla Grand Prix :D. Rada oli kena. Soojendusel jälle enamusele sõitsin liiga alla, parkuuris ka mõnedele. Kuigi sõitsin teda palju tagant ja hoidsin eest, tuli üks lattaed maha. 4kp ja kiireim aeg panid mind liidriks ja teises voorus startisin viimasena. Jaagup ühega loobus, teisega tõmbas mitu alla, Caramia sai ka palju punkte, Koppel samuti. Martina tuli 8kp-ga. Saime paremini pihta, kui eelmine kord, aga jälle seesama lattaed kukkus. Põhjendamatult. Aga see oli ka ainuke, seega saime Paiküla meistriteks :D Võitsime Merraga mõlemad ühe takistusealuse n.ö. kolli :D

http://toru.ee/view/6e64f5c97219
http://toru.ee/view/02b85992b1d6
http://toru.ee/view/4176fdbb3f14
http://toru.ee/view/7d52b0726f6f

feil

Meil jäi Ruilasse minemata. Vandaalil üks silm totaalselt kinni paistetanud ja mädane.. :/ Nüüd on juba paremaks läinud, ja see haav kaelal ei taha mitte ära paraneda, pidevalt niriseb verd.. ja siis on kärbsed seal kallal. Vaesekene. Mis seal ikka, selle asemel käisime Merraga eile Kõljalas Saaremaa karika viimast etappi vaatamas. Mõõdaminnes sain sealt 110 cm kokkuvõttes kolmanda koha karika :D Tegelikult läks õnneks, et ma sinna võistlema ei läinud, tohutu libe oli.
Kuna Kertu on Luksemburgis, olen kaks korda Taiguga sõitnud. See, et ta valmis panemise ajal inimest ära tappa tahab, on üks asi, selga minnes üritas ka esimese hooga mulle selgeks teha, kes on boss. Ehk siis proovis järgi, kas saab minuga minna sinna, kus tema tahab. Traavis oli hirmus vingerdis, eest võitles hullu moodi, mõned hetked lõdvestas täiesti üllatavalt ja sõitis nagu täitsa ratsahobune, aga vaid korraks. Galopp oli üpris ebamugav :D eest oli kange ja ei toiminud üldse, laperdas omas tempos. Mingi hetk otsustas, et ta jääb nüüd traavi ja enam galoppi ei lähe. Tee või tina, vasakust jalast enam galopii ei läinud. Proovisin siis paremast - läks. Pärast läks õnneks ka veel vasakust. Teisel korral oli ta traavis juba vähe parem, lõdvestas natuke rohkem, umbes poole ajast võitles, pool oli enam-vähem ok. Kui ta ka eest on hea, siis ta ei taha eriti edasi sõita, jääb jube venima. Galopis püüdsin eest tugevalt vastu hoida, ja taban tpeale sõita, et lõdvestaks, aga ei töötanud. Loobusin ja sõitsin vähe õrnema ratsmega. Järgmine kord panen libiseva. Huvi pärast hüppasime hästi pisikesi ka :D Ikka nagu noor hobune - sammuga mängida ei anna, läheb nagu läheb, mõned korrad läks täiesti hoolimatult sisse. Paar viimast korda saime ilusasti kaugelt ka. :) Ja pole isegi endale pähe võtnud, et ta peaks vahepeal mitte galoppi tegema. Päris pikalt galopitasime. Ma üldse pean trennides galoppi traavis tähtsamaks, ehk siis teen seda umbes samapalju, kui traavi, võimalikult pikalt järjest.
Missut jooksutasin, ei saagi enam aru, et tal valus oleks käia, ehk saab Paikülla minna temaga. :)

Missul pole siiamaani jalad veel korras..
Vandaaliga eile hüppasime Jaagupi juures. Traavis oli jube harakas, kõiki asju vahtis hullult, mitmed korrad ehmus, ei lõdvestanud eriti. Galopp oli veel kehvem, väga ebamugav, mingi hetk korra lõdvestas, aga mitte palju. Soojendushüpped olid päris kenad, siis hakkasime erinevaid kombinatsioone tulema 2-3 takistusega kusagil 120 ringis olid need. Paar korda saime okserile liiga alla, aga hüppas ilusti välja sealt, ühele lattaiale panin korra eriti pange, tahtsin utoopilisest kaugusest ära tõugata, sõitsin palju edasi, oleks pidanud aga pigem tagasi hoidma, lõpuks sain aru, et tegin valesti, tegime ikka 1 fulee rohkem ja saime puhtalt üle. Jälle on tal uued takistused meisterdatud, ühte me tõrkusime korra, see oli mõnes mõttes ka tegelikult minu viga, ei sõitnud teda tagant piisavalt ja eest jätsin ka vist suht ükskõikseks. Igatahes seda takistust, mida ma olin suht kindel, et ta ei hüppa, tulime ilusasti esimese korraga. Sõitisin rohkem eest ratsmega teda, ja toimis palju paremini, muidugi ei tohi säärt ära unustada. Hakkasin rääkima, et äkki ma peaksin ikka noorte meistrikaid minema, viimane aasta mul siiski ja nii, ta ütles selle peale, et no sellest oleks võinudki alustada ju :D Ja hakkas mulle kõrgustesse lappima takistusi. Ütles mulle siis raja, suht hapu nägu oli peas mul, küsis, et kas ma kardan :D Sõitmise ajal ma tegelikult ei mõtle sellele, kui suured need tõkked on, alguses võtab vähe kõhedaks lihtsalt. Tulime rada, ja minule endalegi üllatuseks ei tulnud ühtegi maha, kõik, välja arvatud 1 lattaed, kus jäime natuke liiga alla, tulime ilusasti õigetelt kohtadel ja ilma mingi probleemita :O Viimane lattaed oli selline, et jäi hullult vahtima, ma mõtlesin, et no tore, siit tuleb mingi sitanikerdis, läks ikka ootamatult kaugelt ja ilusasti üle. Pärast Jaagup ütles et osad olid seal 135 ja üks okser isegi 140, isver. Igatahes püüame sõita Ruilas siis meistrikaid..

Olulisemast

(Pildi tegi Merra, Kertu kaameraga)

Pühapäeval käisime Jaagupi juures hüppamas. Olgugi,et sõitsime 10-11 õhtul, oli parme küllaga. Nagu eelmine trenn, nii ka seekord, oli ta tohutu kange eest, peaaegu üldse ei lõdvestanud. Tohutu ebamugav sõita. Soojenduseks tulime lattaeda. Hüppas kuidagi veidralt, vahtis natuke seda. Seejärel rida – kahene peneroll ja 3 lattaeda 1 fulee vahedega. Kõrgeks ei ajanud seda, suhteliselt okeilt tulime. Üks vahe jäi kohati natuke kitsaks, üpris energiline oli ja tahtis ainult minna. Siis järgmine rida 4 takistusega esimene vahe 2 fuleed, teine 1, kolmas 2. Esimese katsega kohe esimest jäi hullemalt vahtima ja tõrkus, keeras otsa ringi ja juba teadis, et ma olen nüüd pahane ta peale. Stekki sai natuke, nüüd ta läks veel eriti keema.Uuesti tulles läksime esimesele liiga alla, seega vahes sõitsin kannusega rohkem edasi, mistõttu ei õnnestunud enam järgmistes vahedes korralikult tagasi saada ja tulime liiga rahmeldades, aga maha ei tõmmanud midagi. Kolmas kord natuke kõrgemad, siiski oli päris närviline ja ei saanud teda ka vahedes nii palju tagasi, kui ma oleks tahtnud, aga puhtalt vähemalt. Siis veel veekraaviga lattaed-okser-okser. Viimane okser oli Jaagupi uus ''Grand Prix'' takistus :D, arvasin, et Vandaal raudselt jääb vahtima jälle, aga ei. Eelviimasele okserile läks peale täiesti tõmmates ja pea püsti, ma ei saanud teda tagasi absoluutselt, aga siiski hüppas ilusti üles ja maha ei tulnud. Huvitav, et ta seal trennis alati nii ekstaasi läheb, oleks ta siis võistlustel ka selline.

Üleeile sai Missu värgitud. Õhtul käisin veel sõitmas. Eile plaanisin hüpata, aga hoidis esimesi jalgu, mistõttu see plaaniks jäigi. Arvata võib, et see on värkimisest, aga kuidas tal siis kohe kabjad valulikud ei olnud, vaid alles järgmine päev ? Täna samamoodi. Kui see homme ka üle pole läinud, siis Hiiumaa võistlused meil järjekordselt jäävad vahele..
Täna ööseks lõpuks otsustasin hobused õues lasta, et siis hommikul enne praktikat nad sisse tuua. Panin äratuse 5:25. Ärkasin vihmasaju peale kell 6:22. Mul pole nagu ülimalt pikka aega nii olnud, et ma lihtsalt panen äratuskella kinni, ilma, et üles tõusen ja hiljem seda ei mäleta. Nii aga oli täna. Kell 7 pidin hotellis olema, seega ei olnud mul võimalik enam tallist läbi minna. Kuna ilm oli pilves ja vihma sadas, lootsin, et ehk see jääbki nii ja pole hobustel piinavaid putukaid ümber. Vihm läks aga varsti üle. Pääsesin sealt pool 11. Kihutasin talli. Karjamaale jõudes, no seda oli ikka kohutav vaadata, Vandaal jooksis nagu hull ümber puu, ülekere higist tilkudes, kümmekond parmu tagumikul. Ta lihtsalt ei tundnud valu enam. Surusin vastikustunde alla ja tagusin need raiped surnuks, joostes talli. Boksis ta lihtsalt seisis ühel kohal, klaasistunud pilk silmis. Veidi aja pärast hakkas jooma. Siis jälle seisis. Jälle jõi. Ja nii edasi. Söögiämber oli tal ees, seda ta üldse ei puutunudki. Siis loputasin ta veega üle. Ja panin kaela peale sügatud parmuhammustusele joodi. Jube suur punn on tal seal. Üleeile oli suur muhk. Eile ta suutis selle puruks sügada. Lasin küll õhtul n.ö. kile sellele peale, aga ikka olid kärbsed seal kallal ja immitses verest.
Isegi suvel ei saa hobused õues vabalt olla ja rohtu süüa. Millal siis veel ?

(piltide autor: Kristjan)

Esmaspäeval oli Missu tubli ja nunnu ning sõidutas lapsi :). Kuna see oli päeval, siis ma kartsin hirmsasti parmude ja kärbeste pärast, neid õnneks polnud, küll aga tappev palavus. Vandaalile sai tehtud õhtul kordet n.ö. libisevaga. Galopis ta viimasel ajal hullu moodi venib, mis on imelik tema puhul, siis mingi aeg, ma ei tea mis mul juhtus, aga kogemata libises korde käest. Vana mitu ringi jooksis hullu ümber minu, lõpuks sai vist aru, et vaba on ja pani talli :D Tõin ta sealt tagasi ja tegime veel natuke. Putukaid oli ikka vääga palju, seega õues nad olla ikka ei saanud. Uus hein tuli ka ära, kena roheline ja pätsides, isuga mutsivad seda. Ausalt öeldes ei tahaks enam üldse rulliheinaga jaurata, nii mugav on.
Üleeile kõigepealt tegin Vandaaliga. Pikalt sammu ette, kuna nii kaua sees oldud ja traavi. Toimetasime kavalettidel ja traav-samm-traav üleminekutega. Üleminekud polnud kiita. Püüan ennast viimasel ajal rohkem jälgida, et ma käsi küljele laiali ei ajaks, minu uus loll komme.. Võimlesime ka - kolmene peneroll, fulee ja lattaed. Tal ei ole penerollil võrreldes Missuga nii suurt impulssi ja alguses tulime isegi 7m vahet kahe fuleega, jube. Edaspidi sõitsin intensiivsemalt penerollil edasi ja tuli okeilt. Pärast läksin Missuga. Traavis tegelesin põhiliselt sellega, et teda rohkem liikuvamaks saada, sammu pikemaks. Tundus, et isegi natuke õnnestus. Ta oli seekord ka kuidagi rohkem energilisem, vb sellest seesolemisest. Kavalette tulime täitsa ilusasti ja painutasime ka. Galopp väga meeliülendav polnud. Ikka üritan tal saada sammu paremaks ja painet samal ajal. Kavalette tulime, püüdsin sirgelt edasi sõita, kuna tal nende keeramistega on tõesti loll komme - vahest keerab ise kuhu ja millal tahab, selle asemel, et ratsaniku märguandeid oodata. Esimesed kolm korda me ei saanud millegipärast sammu õigeks ja ta lihtsalt traavis sealt üle.. Lõpuks tuli päris edukalt.
Eile oli lõpuks ometi tuulisem ilm ja sain Vandaali ja Falcone karjamaale viia. :) Missu jäi esialgu sisse. Panin parkuuri üles, kuna otsustasin täna hüpata temaga. Siis mõtlesin ikka, et viin ta tunnikeseks välja. Tegin vahepeal boksid ära ja muud toimetused, rasvatasin tal kabjad ja veidi aja pärast sõitma. Traavis oli täiesti hea, kui ma ennast suutsin kontrollida, et ma ei vajuks kehaga ette ja sõidaks stabiilse sääre ja ratsmega. Galopis ma ei saanud teda absoluutselt alguses liikuma korralikult. Tegelikult ei saanud seda ka parkuuri ajal, päris paljudele ronisime alla, just lattaedadele, ju ma siis okseritele automaatselt teda rohkem edasi sõidan. Lõpuks oli parkuur 90, täiesti ilusasti tulime, hüpete kohalt mingeid probleeme, aga keeramisega on vääga sitasti ikka kohati. Lihtsalt viskab õla sisse keeramise ajal, või keerab ise liiga vara. Suht kontrollimatu.. Loodan, et see on veel vähese treenituse viga, mitte püsiv probleem.

Täna ratsutasin ainult Missuga. Traavis sain ta isegi suht aktiivselt liikuma, kavalette tulime, mõned korrad küll tegi ühte vahesse sammu vahele, aga enamus oli hea. Eest töötas, painutas päris kenasti. Vasakust jalast galopis oli eriti hästi tunda, kuidas ta reageeris minu sisemisele säärele. Viskas vahel pea välja, õla sisse, surusin sisemise sääre vastu, läks kohe tagumikuga välja ja ilusasti paindesse ümber minu jala. Päris ligedaks läks seekord, vaatamata suhteliselt tuulisele ilmale, lasin ta veega üle pärast. Üldiselt selliste ilmadega enam ilma pesemata hakkama ei saagi. Eriti Missu puhul, kes läheb päris ruttu higiseks ja higi meelitab ju kõiksugu putukaid ligi. Vandaal ja Falcone lebotasid karjamaal, viisin sööta, vett neile. Arvasin küll, et ehk sellise ilmaga eriti parme seal pole, aga siiski. Suutsin nende populatsiooni selle vähese ajaga märgatavalt vähendada.


http://toru.ee/view/410956dc2b23

(piltide autor: Roosi)

Nii. Kolmapäeval tegin Vandaaliga vähe võimlemist, tulime kolmest penerolli, täitsa edukalt, lõpuks oli viimane ca 100+. Siis hüppasin Missuga. Tekitasin mingisuguse parkuuri, alguses oli madalam, pärast kusagil 85. Kartsin vähe, et ei suuda teda õigele kohale sõita, aga tulime isegi päris hästi. Täitsa rahul olin temaga, kohati küll kippus natuke välja surema, aga korra tuletasin kannusega meelde, et peaks aktiivsem olema ja toimis.
Neljapäev oli meil taaskord maastikupäev :)
Reedel mõlemad puhkasid, laupäeval kordetasin Vandaali ja Missuga hüppas seekord Roosi. Meisterdasin talle rea - kolmene peneroll, 1 fulee lattaed, 1 fulee lattaed(pärast okser)Viimased olid ka kusagil 85 kanti lõpuks. Võimlemine kipub neil tulema positiivselt välja, ainukeseks probleemiks oli peale rida otse edasi sõita - kohe juba viimase hüppe ajal isegi Missu keeras vasakule, korra viskas tänu sellele Roosi sadulast päris välja. Lõpuks tuli enam-vähem, aga sellega tuleb tööd teha.
Pühapäeval käisime Pöide Ponikarikal Tikal. Iga aasta on seal pääris palju rahvast olnud, seekord oli aga ülivähe - Tika ratsutajad, 3 poni mandrilt ning mina ja Gita. 110 sõitsimegi 3-kesi. Koohutavalt palav päev oli, õnneks Tikal ei kubisenud kärbestest ja parmudest, nagu meil tallis. Soojendust ei teinud pikalt, kuumuse tõttu. Siis starti. Sõitsin kohe alguses päris korralikult edasi teda. Esimene oli päris väike okser ja ta suutis selle ühe lati võrra madalamaks tõmmata, niiii armas. Sõitsin normaalsele kohale, kõik oli ok, aga lihtsalt hobune ei viitsinud tõsta oma tagumisi jalgu.. Teised läksid ka kõik päris normaalselt. 4-5 oli kuuene vahe, kartsin, et jääb väikeseks, kohe alguses hoidsin tagasi, ilusti mahtusime ära, siis oli süsteem lattaed-lattaed ja vahe 9, 5 m, minu murelaps, üritasin teda suht alla saada esimesele ja vahes ka tagasi hoida ja õnnestus puhtalt, kuigi viimast riivas, aga siiski. 8-9 vahe 22m, mahtusime hästi viiega ära sinna ja läbi. Hobune ikka väga vingerdas suht terve sõidu aja väga veidralt, ei saanud nagu üldse tervikuks teda. Nag sõidaks mingi noore hobusega, ei tea milles asi. Villemson arvas, et mul on äkki psüühiliselt midagi nende esimeste ja viimaste takistustega, et need pidevalt maha tulevad. Ratsanikule pididki need vaimselt kõige raskemad olema. Võib küll olla :D, peab vast rohkem kontrollima ennast ja neid samamoodi muuseas minema, kui keskmisi. Siis viskasime veel boksid sitast tühjaks, mida me Kalvarilt laenasime ja läksime koju ära. Aa ja ma olin ainus, kes suutis valge pluusi maha unustada ja pidi seetõttu pintsakuga sõitma ja sain Helgilt tunnustuse selle eest :D andekas.

ulme

See on lihtsalt midagi hullu, kui palju on praegu putukaid, eriti hobuste ümber. Tallis on kõik aknad täis igas suuruses parme ja kärbseid, kes seal ajapikku ära surevad. Seina peal oli jubedalt palju neid, mul polnud midagi muud kätte võtta, hakkasin haamriga tapma neid, suht armas. Aga jah, nende pärast ma käisin juba pool7 hommikul tallis, et hobused õuest sisse tuua ja otsustasin neid täna ööseks ka mitte õue lasta, kuna see on lihtsalt üle mõistuse, kui palju on kärbseid, kui ka neid kuramuse parme ei ole..

Igatahes pühapäeval Roosi hüppas Missuga. Jällegi ei tahnud tal esialgu eriti liikuda ja galoppi minna. Seetõttu korra ta ka keeldus hüppamast. Hiljem liikus juba paremini. Kõrgemat parkuuri esialgu ei tulnud, kui 70. Muidu oli täitsa ok. Eile sõitsin temaga ja täna samuti. Olen töötanud palju selle kallal, et ta eest lõdvestaks ja hakkaks painutama, aga nüüd on aeg hakata tähelepanu pöörama sellele, et tal traavi vähe lahtisemaks saada. Pikendamine on väga probleemne. Galopis tundus täna, et on paremast jalast parem, kui vasakust. Veider. Aga üldiselt vasakust liigub kehvemini, kui paremast, mis on ka imelik. Jah, ühesõnaga tööd tuleb teha.

Vandaaliga sõitsin ka täna. Midagi erilist polnud. Traavis ei töötanud eriti hästi, galopis oli kohati päris hea, koondasime rohkem.

Neljapäeval läksimegi siis 11:40 praamiga mandrimaale. Esimesel päeval oli mul sõita 110, tõusva raskusega, jokkeriga. Imekombel polnud mul sõidu ajal mittemingisugust närvi sees, võib-olla ka see aitas kaasa, et pea kõigile suutsin ilusasti peale sõita. Riskisin okserile viltu peale minna, aga sõitsin veidi liiga lähedale, ja tuli alla. Tunnistan enda viga, aga tema teema oli lõpus jokkeri maha ajamine. Sõitsin täiesti okeilt normaalsele kohale ja ta lihtsalt võttis ülemise lati kaasa. Masendav. Vähemalt endaga jäin suht rahule. Pesime jalad ära, panin savi peale ja söötsime ära. Pikka pidu polnud, läksime veel Keila poodi ja Hes'i ja koju ära. Seniks kuni teised jäid Vääna pralletama :D

Teine päev, läksime kusagil 10 kohale, mul hakkas esimene sõit kolmveerand 2. 110 kahefaasiline. Esimesed 3 suutsin kõik lollilt alla sõita, aga puhtalt, neljas oli kahene süsteem, esimene okser. Saime ilusasti pihta, ja enne süsteemi teist pani lihtsalt blokki ja ma lendasin vahvalt maha. Nii armas. Karta seal polnud mitte midagi, lihtsalt keeras mulle sitta. Siis 120. Rada oli päris suur ja tehniline, aga ma ei pabistanud eriti, arvatavasti solvumise tõttu Vandaali pihta, olin suht vihane ka ta peale. Vaatamata sellele, et Reimo soovitas kindlasti soojendusel mul lihtsalt suvaliselt takistusele peale sõita, et ta ise ka vähe rohkem vaatama hakkaks, ei suutnud ma millegipärast seda teha. Igatahes tuli meil see sõit üllatavalt hästi välja, väljaarvatud üks mahaajamine, mis oli samuti viltuhüppest tingitud. Pesime ja savitasime siisjälle jalad, tegime boksi ära ja söök ette. Jälle käisime 'möödaminnes' läbi Hes'ist ja selverist. : D

Viimane päev. Eriti kähku tuli see. Ainult 120 oli sõita. Soojendushüpetel seekord jätsingi ta hästi lahti nii eest kui tagant, aga ta suutis ikka ise nii hästi sammu vaadata, et alati läks ilusasti ja puhtalt üle. Siis tuli Ebbe ja ütles, et ma lattaiale hästi põhja sõidaks, et ta vastu jalgu saaks, ehk hakkab vähe korjama neid. Täpselt nii õnnestuski. Siis starti. Kohe alguses panin hästi liikuma. Ja mida imet - hobune viskab enne esimest takistust jälle blokki ja mina maas. Enam hullemaks saab minna ? Oleks, et ta teeks trennis ka vahel nii, aga ei. Mitte kunagi, ja võistlusplatsil ma ju ei hakka teda karistama. Võibki jääda talle mulje, et nii on õige ja nii pääsebki lihtsamalt. Väga veider. Mul on mõistus otsas, mida ma tegema peaksin. Soojendusel hüppasin veel ühe lattaia, pesin jalad ja boksi. Enne minekut vaatasime 130 ka ära. Käisime rada ka vaatamas - ikka pääris suur oli, Ei kujutaks ette, et ise kunagi sellist sõidaks. Ebbel ka ei vedanud - mõlema hobusega tuli üks ja sama lattaed maha.
Roosil palusin täna Missule kordet teha, kuna plaan on homme hüpata.

24.- 26. Väänas : )

(piltide autorid: Roosi ja Kertu digikas)

Üleeile ei saanud Missule kahjuks puhkepäeva anda peale võistlust, kuna lähen 3-eks päevaks ära, mil ta paratamatult passib niisama ja see läheks vähe paljuks. Väga lootustandev oli, traavis isegi üsna hea, kohati oli hobune nagu kahe sõrme otsas, nii kerge ja mõnus eest. Painetega probleeme polnud. Galopis polnud nii hea. Vahetevahel keeras õlast sisse ennast, aga tugevam sisemine säär vastu ja kohe läks paine õigeks tagasi. Vähemalt toimis, mitte nagu esimesed korrad, mil ei aidanud eriti miski. Isegi üle kavaletiide galopis ei kiskunud ühelegi poole vaid saime neist sirgelt üle.

Eile käisime kambakesi maastikul- mina Vandaaliga, Kertu Falcone'ga, Roosi Missuga ja Merra Hollaback'iga. Kui meil Kertuga hobused vaevalt higist niisked olid, siis ponid juba suht tilkusid :D Eks neil ole vähe raske ka vudida oma pisikeste kepsudega suurtele järgi. Said korraliku trenni vähemalt. Üldiselt Falcone'ga sõidabki nüüd Kertu, niiet järelkaja temast siia vaevalt enam tulebki.

Täna lasin Roosil Missuga võimelda. Kolmene peneroll ja lõpuks üks fulee ja lattaed(pärast okser). Superhästi tuli välja, lõpuks oli viimane takistus juba 90. :) Väga tublid.
Aa, enne trenni pesin veel Vandaali ka ära. Kui koju minema hakkasin, tuli just Juta talli ja küsis et kas ma äkki viitsiks hobused linna jaanitulele sõidutama viia, et tal pole autojuhti. :D Tema hobuse võtsime siis Haamsest peale, Upalt ühe häästi armsa pisikese ponu.
Enamus ülejäänud õhtust on kulunud asjade pakkimisele, mida ma eriiti vihkan..

Tibu esimesed võistlused peale pooltteist aastat :)

(piltide autor: Kristiina I.)

Eile õhtul käisime Missuga lihtsalt maastikul jalutamas, et ta vähe liikuda saaks, kuna jätsin ta ööseks sisse ning päeval nad ka paduvihma tõttu õues ei olnud. Leidis endale tee peal paar sopalompi, kus ta tingimata sulistama pidi : D Tal on selline imelik komme.

Täna hakkasime treilerisse panema, Missu enne. No ei tahtnud peale minna, veidi aja pärast tuli rahulikult ja kenasti. Siis Vandaal. Kui tema peale sain, hakkas Missu seina peale viskama ennast. No mida ?? Kunagi tegi Vandaal nii, nüüd siis ta ka.. tore. Ta pole kunagi sellist pulli teinud, alati on tohutu vaikselt ja ilusti treileris olnud. Okei, tagant luuk kinni - jälle hakkab rahmeldama. Läksin riidlesin, jäi järgi. Hakkasin eest ust kinni panema - viskab jälle seina peale.. Ok, tegime siis ruttu, panin auto tööle, Roosi ruttu uks kinni ja minek. Ehk sõites ei tee väga. Siiski tegi mõned korrad tee peal ka. Kohale jõudes oli Missu igatahes suht märg sellest paanitsemisest. Niisiis, Roosi läks 70 temaga. Soojendus ei olnud kõige parem. Galoppi saamisega oli alguses vähe probleeme, mõned hüpped tulid vähe kaugelt ja suu peale veits, aga polnud hullu. Sõit. Jube uimerdis, vahepealt läks üks takistus meelest ära, tuli mingi veider kurv ja enne viimasele okserile suht keerelt ja aeglaselt peale, mistõttu tõrge. Uuesti eriti uimerdades ja teine tõrge. Ta lihtsalt ei hüppagi, kui pole hoogu. Ok, pole hullu. Minu 80. Selline mõnus, armas rada, puhtus-kiirus, sai mitmest kohast lõigata, otsustasin minna ikka võidu peale välja :D Kuna ponu hüppab suht igast asendist, kui ainult tagant korralikult sõita teda. Soojendusel traav oli päris hea, eest mõnus pehme ja õlaprobleeme nagu polnud. Galopi kohta sama öelda ei saa. Ok, eest oli suht normaalne, aga lihtsalt räigelt õlaga vajus sisse. Soojendushüpped tulid meil ilusad. Rada. Sõitsin kohe kaugemalt ta vähe ergumaks, kõik pöörded, mis plaanisin, tulid välja. Kohati tahtis välja surra võimidagi sellist, korra suskasin kannusega ja läks okeilt edasi. Enne paari takistust jäi vähe kõhklema, stekk, ilusti üle. Ühele me ei saanudki ennast otse, ikka jubedalt keeras ja keeras õlg ees, päris viltu saime peale, aga puhas sõit ja teiseks tulime :) Mul on jube hea meel ta üle. (:

Vandaal 110, vali oma tee - jess, minu lemmik.. : / Igatahes Jaagup mõtles raja, päris omapärane sinkavonka rada tuli :D Ise unustas pärast ühe takistuse sõites vahepealt ära :D Päris kiire soojendus oli meil, olin juba esimene. Okserit ei jõudnudki hüpata, aga seal oli ainult 2 neid ja väikesed, polnud hullu. Teise tõmbasime maha, jäin vähe ratsmest hoidma, muidu oli üsnagi hea, mitte et ma väga mäletaks sellest sõidust midagi :D Mul on mingi värk, et ma olen kusagil omas mullis kui sõidan ja pärast suurt ei mäleta kuidas miski takistus tuli. Masendav ikkagi pisitilluke lattaed maha tõmmata.. Mis siis ikka. Kolmandaks jäime.

Pärast ei tahtnud kumbki hobune peale minna. Vandaaliga oli eriti jama. Järelikult teda ehmatas see Missu käitumine, kuna ta pole mul kunagi nii teinud, et ei lähegii peale. Tavaliselt jalutab esimese-kolmanda korraga sisse. Lõpuks tuli Reimo ja hobune läks lupsti peale :D Inimene, keda hobused kardavad, ütles ta selle peale.

Animals are not ours to use for entertainment.

Eks ta ole jah.

Tänasest siis. Kõigepealt käisin Vandaaliga maastikul. Jube puulõug oli ja tohutu närvipundar. Tagumisele jalale on tal mingi veider haav tekkinud, mis pidevalt vatuke veritseb, olen sinna salvi pannud ja tõrvaplaastrit, mida ta küll eriti ei lase, aga ei parane. Täna hoidsin teist tagumist jalga samal ajal üleval, kui pihustasin, siis isegi õnnestus sinna seda värki peale saada. Tavaliselt saan ikka laksu mööda kätt. Kabjad tegin hooldusvahendiga üle, meid 24/7 piinavale preile määrisin salvi peale ja lööbelisi kohti tegin ka jälle des. vahendiga üle. Muidu ma olen desinfitseerimisvahendit ikka lapi peale kallanud, ja siis määrinud, kuna ta paaniliselt kardab pihusti häält, täna mõtlesin, et proovin ilma. Ja isegi täiesti edukalt lasi lõpuks näole ka lasta seda. Alguses pelgas, aga hirmsasti häälega rahustasin ja kiitsin ja patsutasin teda ja siis oli nii kukupai :D
Ostsin talle Subli rahustava sööda, vahelduseks Spillersile. See on tohutu hea sellise magusa piparmündilõhnaga :D Hirmsasti maitseb ka talle. :)

Kertu sõitis Falconega ka, traavis jällegi hoiab seda jalga, pärast galopis oli normaalne. Tulid väikest penerolli ka ja pärast uuesti traavi tehes nagu ei hoidnudki enam jalga. Väga huvitav. Aa, ta saab nüüd equipalazone'i ka ja linimenti määrime ka sellele jalale . Hästi ilusaks priskeks on ta küll läinud. :)

Missu. Kuna ta eile hüppetrennis oli ikka täielik mäger, selle koha pealt, et isegi ei läinud galoppi(!) (Tavaliselt mul piisab ainult mõtlemisest galopile, kui ta juba hakkab mul galoppi tegema) eriti hästi, rääkimata sellest, et pea kogu aeg väljas on ja õlg sees, siis väänasin tal täna kordel pea sissepoole paindesse. Ja väga tubli oli ! Vahel tahtis sissepoole tulema hakata, viibutasin kordepiitsaga õla juurde ja riidlesin temaga, läks ilusti suurele ringile tagasi. Pärast pesin ta šampooniga üle ka veel. Talle täitsa meeldis. :D Huvitav, kas sellest ühekordsest painutamisest kasu ka oli. Saab pühapäeval teada.

Esmaspäeval käisime Villemsoni trennis Vandaaliga. Ülihea on saada trenni erinevatelt treeneritelt, kuna igaüks tegelikult annab vähe erinevaid õpetussõnu kui teised. Kõrgustesse me ei pürginud, sõitsime suht madalat rida alguseks ja lõpuks ka parkuuri. Muidu oli ok, aga parkuuris oli koht, kus oli vaja pikk sirge suht kihutada ning siis hobune uuesti enne lattaeda kokku võtta ja seal me eriti ei hiilanud. Üldiselt oli minu põhiline asi, et ei tohi teda eest liiga pehmeks sõita, ta peaks kogu aeg olema vähe mineja. Tuleb tunda, et hobune tahab minna, aga samas, et ta ei oleks laialivalguv. Ja poolistakut tuleb rohkem teha ! Et tasakaalu arendada.
Täna tegime kordetööd. Pühapäeval läheme vist Kõljalga 110 sõitma.

Teisipäeval sõitsin Missuga libisevaga, et ta eest vähe parem oleks. Viimati sõitis temaga Roosi ning tal oli päris probleemne painutamisega. Galopis tulime kavalette, paremast jalast üle kavalettide minnes eriti kiskus paremale. Siis sõitsin peale kavalette pikemalt sirgelt edasi. Nagu läks vähe paremaks. Täna sõitis ka Roosi, oli vähe parem, aga mitte tunduvalt. Homme hüppame, peale seda painutan teda kordel. Ehk see aitab, kaua ma siis kaklen temaga. Temaga me läheme ka nüüd lõpuks võistlema. : ) Roosi sõidab 70, mina 80.

(a: Teri- Ann)

Kõigepealt võistlustest. Säreveres käisime Palladiumil, 115 ja 120 sõite. Hommikul oli ikka päris torm, arvasime juba, et praamid ei käi, aga üllatusüllatus, käisid ja jõudsime nagu ikka viimasel hetkel, kuigi hommikul oli ju aega küll ja veel. Kohale jõudsime 10 minutit enne Johi sõidu algust, vaatasime kähku raja ära ja hakkasime ootama seal vihmas, kuna ta oli viimane (mingi 60 sõitjat oli enne teda). Õnnistuseks jäi hiljem vähemalt vihm järele, tuulega oli, nagu oli. Selline tunne, et viib ripsmed peast ära. :D 115 soojendus oli hea, suutsin ta vähe närvilisemaks teha. Siis starti. Kõik oli suht ok, kuni kuuenda takistuseni (süsteem), kus ees ta otsustas maha istuda. Viskas pea alla ja korras. Pärast hakkas kahe jala peal hüppama, teadis, et ma olen vihane ta peale ja nüüd tuleb stekk mängu. Teise katsega ilma probleemideta. Kirsiks tordile tõmbas ta veel viimase lattaia ka maha. 120 jaoks küsisin Johilt tema 3-seid kannuseid, muidu sõidan 1-stega. Ja oh imet - hobusel tuli mõistus pähe mitte mulle põrsast mängida ja sõitsime puhtalt. Paarile takistusele suutsin küll päris lolli koha peale sõita, aga tuli välja sealt. Seejärel ümberhüpetele. Üldiselt saime kõigile pihta, v.a. üks okser, mis jäi väga kaugeks, tegi mingi hullema lennu, aga puhtalt tulime kõik. Oleks pidanud väiksemad kurvid sõitma, ma panustasin aga millegipärast rohkem gaasile. 1 sek esikohast aeglasem :D Tubli poni, tuleb ainult pikemad kannused muretseda.
Jah.. koju jõudsime alles ühe ajal.

Missuga on väga hästi, oleme ka hüpanud. Hull pisike lennuk. Hästi veider muidugi üle pika aja jälle poniga hüpata, nõuab harjumist. Arvatavasti läheme ka Kõljalga 80 sõitma : )

Falcone ka vaikselt sõidab, kohati nagu hoiab jalga, kohati mitte. Määrime jalga hoolega linimendiga ja loodame, et varsti saab päris korda.

Viimaks

Igatahes olen nüüd Missuga juba 2 korda sõitmas käinud. : ) Esimene trenn, sain selga, kohe tahtis hirmsasti traavi tegema hakata : D Traavis midagi erilist polnudki, eest oli ikka selline järeleandmatu, üritasingi teda rohkem ratsmesse sõita, et ta hakkaks ilusti jooksma. Väga tulemust ei andnud, aga eks see tahab ka tööd saada. Painutasime ka, sellega oli ok, seisma jääb ülihästi. Galopp siis, tegime kõigepealt paremast. Täielik loodusõnnetus, õlaga vajub räigelt sisse, püüdsin painutada sissepoole, mitmed korrad jäi traavi selle peale. Jube. Kartsin vasakust jalast sama jama. Aga õnneks ei, seda pidi täiesti normaalne, vähemalt lõpetasime positiivse noodiga. Eile traavis hakkas eest juba töötama, suu hakkas vahutama, kohati sõitsime isegi pea ratsmes, traav muutus ka kohe paremaks. Ma pole varem kunagi teda eest korralikult tööle saanud, sellessuhtes on väga hea, et ta nüüd siis toimima hakkab. Paljuski on selles muidugi süü minul. Galopis ta oli ka paremast jalast tunduvalt parem kui eelmine kord.
Ja sadula saime ka lõpuks kätte, täitsa mugav on, aga põlvepadjad on ebameeldivalt väikesed, (säärepadjad on ka suht väikesed, aga need ei tekita ebamugavust, vähemalt veel) õnneks need käivad takjakinnitustega, ehk siis saab uued ja suuremad muretseda. Soomest tulevad veel ratsmed ja kaitsmed, uue sadulavöö pean samuti ostma.

Vandaaliga oleme ikka ka trenni teinud, täna käisime jälle Jaagupi juures hüppamas. Ma ei tea mis kala tal seal alati on, täna oli eriti hull, selga läksin, tahtsin, et ta seisaks, kuna pingutada oli veel vaja, aga tema hakkas kohe eest üles tõusma. Ja järjekindlalt. Ohtlik on teisel eest ka kinni hoida, kui tal selline pullituju on. Viimasel ajal on ta juba 2 korda inimesele konkreetselt nina all püsti tõusnud. Eks ta juba teab, et läheb hüppamiseks, võib-olla sellepärast hakkab närvitsema, ei tea. Igatahes soojenduseks tulime lattaeda, või noh, üks latt peal ja mingid pruunid jublakad all. See võis olla mingine 100, kui ta järsku lihtsalt otsustas mitte hüpata. Võimalik, et asi oli minus, ei hoidnud eest piisavalt kontakti lõpuni. Lõpuks oli see 130, kui ta jälle tõrkus. Andsin stekki, läks päris pööraseks, hakkas kihutama, läks tükk aega kui tagasi sain lõpuks. Aga peale seda hüppas tunduvalt püüdlikumalt. Oli tunda, et ta ikka vähe jõllitas takistust, aga järelikult kartis stekki rohkem. Paar korda viskas ka enne takistust ikka pea täiesti püsti, see on arvatavasti põhjus, miks ma ratset tahan talle järgi anda, mis on aga vale. Tulime rada, väga ilusasti hüppas, vahedes aga kippus mul kihutama ja päris mõnes kohas mul kuidagi jäi ratse jube pikaks. Siis ma sõitsin mitmele mingi ülipika ratsmega peale, ja jebisin lühemaks seda, mis eriti ei õnnestunud, kuna jubedalt kihutada tahtis, aga saime üldiselt siiski päris edukalt hakkama. Ühel lattaial oli maalatt ees 3m, sõitsin sinna jube valesti peale, tagasi sellisel tõkkel teda hoida oleks suht kindel mahaajamine, seega sahmisin korra kannustega, mõistis, mida ma tahtsin, tegi ühe pika fulee üle lati ja läksime puhtalt. Tuli süsteem, suht madal ja vahe miskipärast 8m, aga esimesele läks normaalsesse kohta ja tulime ilusasti ühega. Pärast Jaagup tõstis ja pani vahe vähe kitsamaks, tulime korra veel selle sama lattaia ka ette. Jälle ei suutnud õigesse kohta teda seal sõita ja tulime samaviisi, nagu eelmine kord, süsteemil ma jäin liialt hoidma, suht alla läks esimesele, okseril tegi hullu lennu, viskas mind seal päris välja. Tulime uuesti, siis oli ok ja lõpetasime ära.
Vandaalile on mingi veider lööve kaelale tulnud. Alguses arvasin, et tegu on lihtsalt sääsepunnidega, mida ta nii ära süganud on, aga nüüd tuleb teiselpool kaela ka karv kohati natuke maha. Pesin ta täna šampooniga üleni ära. Ehk aitab midagi..

Falconega pole vahepeal midagi teinud, ootame jala paranemist. Päris priskeks on küll teine juba läinud. :D

hüppasimee

autor: Kertu


Otsustasin pühapäeval vandaaliga trenni minna Jaagupi juurde, üksi on tohutu ebakindel hüpata, vähemalt minul. Ja suurt kasu sest samuti pole.
Kohe soojendust tehes hakkas jubedalt vahtima igasugu takistusi. Lattaia kõrval, mida esimesena tulime, oli okser, millel olid tema jaoks hirmutavad asjandused nii all kui külgedel, seega otsustas ta esimesel katsel mitte hüpata. Nii veider, et kui ma ta ostsin, ei vahtinud ta üldsegi mitte midagi, ja nüüd selline kits siis. Mitmed korrad tulime seda lattaeda ja pea iga kord ta ikka vahtis seda teist takistust seal kõrval. Hüppas muidu täiesti rahulejäävalt, võrreldes viimaste võistlustega, oli impulss palju parem. Tulime okserit ka, päris suur oli lõpuks, ise sa sahkermahkerdasin seal kätega liialt palju, peaksin eest vähe rahulikumalt võtma ja hüppe ajal kipun liialt ette kalduma. Tulime erinevaid radasid ka, mitmel korral ta suutis mind sadulast päris välja kupatada, mida tavaliselt juhtub väga harva. Osadele ronisin jällegi temaga liialt ligidale ja minu loll viga on sel puhul, et jätan sääre pealt ära ja siis tuleb latt tihtipeale alla. Teisel rajal oli vaja kurvist minna okser, 5 fuleed ja siis 2 fuleega süsteem - okser, lattaed. Esimese korraga lasin ta liiga kaugelt lendu, oleksin pidanud hoidma ja ühe fulee veel tegema, oleks suutnud ka süsteemi teise takistuse ületada, aga hetkel sinna ta jäi, minu tervise huvides. Teisel katsel suutsime jällegi liiga alla ronida, ta tõukas sealt küll ilusti ära, aga üks tagumine jalg jäi kuidagi lollisti lati taha ja koos sellega ta läks. Haiget sai, palju ei jäänud puudu, et latt kahes tükis oleks lõpetanud. Plaan oli tulla uuesti sedaviisi, et sõidame kaare vähe rohkem välja ja rahulikult kuuega. Tegimegi siis nii, aga süsteemi esimesele jõudsime, olles päris viltu, õnneks suutsin sõita normaalse koha peale ja vahe klappis ka hästi. Niisiis kõik selleks korraks. Sain aru ka, miks ta mul nii hooletu on viimasel ajal võistlustel. Soojendused on alati nii head olnud, hobune toimib, hüppab ja seega ma võtan asja väga rahulikult. Kui ma ta aga veidi närvi ajaksin, hüppaks ta veel suurema poweriga, mitte niimoodi uimaselt, nagu tihtipeale on juhtunud ja millest need mahaajamaised tulnud on. Enne Palladiumit tahan kindlasti veel trenni saada, andis väga palju juurde meile mõlemile.